Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kuhu liigub mööblitööstus?

    Metsa- ja mööblitööstus on Eesti majanduses olnud alati väga olulisel kohal. Juba ajal, kui kuulusime Nõukogude Liidu koosseisu, võis meie meistrite valmistatud mööblit leida nii Ostankino teletornist kui ka T?ukotkalt auväärt juhi kabinetist. Viimase kümne aasta jooksul on Eesti mööblitööstus kujunenud meie väliskaubandust tasakaalustavaks sektoriks, moodustades ligi 7% Eesti praeguse aja ekspordi kogukäibest. Samas peame tunnistama, et lisandväärtuse kasv mööblitööstuses tervikuna on pidurdunud ja see seab ohtu kasvutrendi.
    Eestis tegutseb üle 300 mööbliettevõtte, kes omakorda pakuvad tööd enam kui 11 000 töötajale. Ettevõtteid, kus töötab üle 100 töötaja, on orienteeruvalt ainult 5%. 20% ettevõtetest annab ligikaudu 80% mööblisektori ekspordimahust.
    Mööblisektorit iseloomustab väike siseturg ning suur kontsentreeritus ekspordile. Aastal 2001 moodustas eksport 74% kogu sektori tootmismahust. Tähtsamad sihtkohad on olnud Soome ja Saksamaa. Näiteks Soome mööbliimpordist moodustab Eesti tootjate osa 18%. Viimasel ajal on meie vastu huvi hakanud ilmutama Norra, Taani ja Suurbritannia mööbliostjad. Samuti iseloomustab Eesti mööblisektorit kõrge eestimaise kapitali kontsentratsioon, vaid 20% tööstusest kuulub väliskapitalile.
    Murelikuks teeb viimastel aastatel välisturgudel valitsenud pessimistlik meeleolu, mis on kaasa toonud mööblitarbimise vähenemise ning teatud sektorites (ühiskondlik mööbel) ka tugeva tarbimise vähenemise. Langus sai alguse Ameerika Ühendriikidest, kes on maailma suurim mööblitarbija ja ühtlasi Euroopa mööbli suurim importija. Tänu sellele vabanesid Euroopas ressursid, mis paisati kohalikele mööbliturgudele, mille tulemusel tekkinud ülepakkumine viis hinnad alla.
    Vähenes ka Eesti mööblitööstuse konkurentsieelis, mis tulenes madalast tootmisseisundist. Ehmatusega oldi sunnitud tõdema, et eilsed eelised ei pruugi tagada homset edu. Jõuti arusaamisele, et kui soovitakse säilitada oma konkurentsivõimet ja pääseda odava allhankija staatusest, siis tuleb tootesse paigutada rohkem lisandväärtust. Kuidas seda teha, eriti kui raha napib ning koduturg ei taga kiiret arenguvõimalust?
    Pääsemaks odava komponenditootja rollist on kaks võimalust: kas panustada tugevalt oma toote arendusele ja selle teavitamisele ELi kõrge konkurentsiga turgudel või suunduda ida poole (Venemaa, Ukraina), kus turg kasvab eeldatavasti 10?12% aastas, pakkudes võimalusi ka Eesti ?õnneotsijatele?. Viimasena pakutu on lühiajaline, kuid võib tuua kiiret edu. Kui aga Eesti mööblitööstus suudab koha välja võidelda ELi tugeva konkurentsiga turgudel, oleks see kindel märk meie konkurentsivõimelisusest tervikuna ning tagaks pikemaajaliselt ettevõtete arendamise.
    Tuleb töötada helge homse nimel, aga samas vaadata, et tänane päev enne otsa ei lõpeks. Sellepärast ei saa hukka mõista neid mööblitööstureid, kes pärast 2004. aasta 1. maid ruttavad ära kasutama Vene turu võimalusi. Kas pikaajalises perspektiivis pääseb nendel turgudel mõjule meie suurim eelis ? madal tootmissisend ?, on kahtlane. Suurimaks probleemiks võivad kujuneda Vene tollibarjäärid, mis on ühest küljest ette planeerimatud ja teisest küljest täiesti mõistetavad kui kohaliku mööblitootmise kaitsemise vahendid.
    Euroopa poole liikudes on kõige suuremateks takistusteks ettevõtete vähene tundmine ja madal investeeringusuutlikkus. Siin oleks suureks toeks Euroopa tõukefondide kasutamine ja riiklik toetus Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuselt.
    Suurimaks probleemiks võib kujuneda eelkõige riigi enda ettevõtluse rolli teavitamine. Eesti Vabariik peab aru saama, et riik ja ettevõtlus ei ole omavahel vaenlased. Ettevõte ja ettevõtja ei ole kapitalistid, kes riigi kulul rikkaks tahavad saada. Vaid rikaste ja konkurentsivõimeliste ettevõtete abil saab riik rikkaks.
    Täna ei piisa ettevõtetele konkurentsivõime tõstmiseks vaid tulumaksuvabastusest, on vaja toetada eelkõige teotahtelisi ning arenguvõimelisi ettevõtteid ja seda kõikide vahenditega. Neist peab saama mootor, mis veab ka riigi tervikuna paremale järjele. Üheks selliseks mootoriks, mis annab riigile võimalusi, on kahtlemata ka mööblitööstus.
    Autor: August Kull
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Poliitmuda lendab mis kole, aga tegelikult pole katki midagi
Uue haigla ja raudtee rahastamisest taganemise otsust hinnates tuleb eristada kaht mõõdet – poliitilist ja sisulist, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Uue haigla ja raudtee rahastamisest taganemise otsust hinnates tuleb eristada kaht mõõdet – poliitilist ja sisulist, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Marek Kiisa nipid iduinvesteeringute valimiseks
Riskikapitalifondi Nordic Ninja kaasasutaja Marek Kiisa rääkis InvesteerimisFestivalil, et idufirmade puhul on kõige tähtsam asutaja suutlikkus rasketes olukordades toime tulla ja vajaduse korral suunda muuta.
Riskikapitalifondi Nordic Ninja kaasasutaja Marek Kiisa rääkis InvesteerimisFestivalil, et idufirmade puhul on kõige tähtsam asutaja suutlikkus rasketes olukordades toime tulla ja vajaduse korral suunda muuta.
Neinar Seli: mul on praegu täpselt samasugune tunne nagu 2008. aastal
Äripäeva Rikaste TOPi esiotsas figureeriv ja Eesti ärimaailma suurim otsustaja Neinar Seli soovitas praegu hoida kainet mõistust ja uskuda, et varsti läheb paremaks. “Tark ei torma, see aeg tuleb üle elada,” ütleb Seli.
Äripäeva Rikaste TOPi esiotsas figureeriv ja Eesti ärimaailma suurim otsustaja Neinar Seli soovitas praegu hoida kainet mõistust ja uskuda, et varsti läheb paremaks. “Tark ei torma, see aeg tuleb üle elada,” ütleb Seli.
Investeerimisplatvormi juht: rikkusest pole kasu, kui meil planeeti enam pole
“Kui me ühel hetkel oleme väga rikkad, aga meil pole enam planeeti, siis on sellest rikkusest väga vähe kasu,” ütles jätkusuutliku investeerimisplatvormi Grünfin juht ja asutaja Karin Nemec InvesteerimisFestivalil.
“Kui me ühel hetkel oleme väga rikkad, aga meil pole enam planeeti, siis on sellest rikkusest väga vähe kasu,” ütles jätkusuutliku investeerimisplatvormi Grünfin juht ja asutaja Karin Nemec InvesteerimisFestivalil.
Soomlastelt Mandatumi ostnud Invalda siseneb Eesti turule
Tänavu Sampo panga Mandatum kindlustuse Balti äride ostust teatanud Leedu varahaldur Invalda alustab pärast lubade saamist tänasest kindlustusäri Eestis, Lätis ja Leedus.
Tänavu Sampo panga Mandatum kindlustuse Balti äride ostust teatanud Leedu varahaldur Invalda alustab pärast lubade saamist tänasest kindlustusäri Eestis, Lätis ja Leedus.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.