Eesti fondivalitsejatele terendab uus rekord

Tallinna börsi andmetel oli selle aasta esimese 11 kuuga Eestis 5153 fondide osakute omanikku, mis on ligi 40 enam kui selle aasta alguses.

HEX Tallinna avalike suhete nõunik Kristel Raesaar ütles, et avatud investeerimisfondide kasvanud mahtude taga on peamiselt edukalt käivitunud pensionireform. Tema sõnul soovivad inimesed üha enam suuremat tulusust, kui seda pakub pangahoius. Samas ei ole neil võimalust iga päev väärtpaberituru sündmusi jälgida ja ettevõtete arengut analüüsida, seetõttu eelistavad nad otse aktsiatesse investeerimise asemel fonde.

Kõige kiiremat kasvu sel aastal on näidanud Trigoni fondid. ?Meie fondide maht on alates aasta algusest kasvanud enam kui kolm korda, samas tempos on lisandunud ka uusi investoreid,? ütles Trigon Capitali direktor Kristel Kivinurm-Priisalm. Ta lisas, et Trigoni Kesk- ja Ida-Euroopa (KIE) Fondi maht on Eestis registreeritud aktsiafondidest tõusnud esimesena üle 300 miljoni krooni ning seega seljatanud mahu poolest Hansa Investeerimisfondid. Eilse seisuga oli Trigoni KIE Fondi maht 333,2 miljonit krooni. Hansapanga avatud investeerimisfondide ? Balti Kasvufondi, Hansa Läänemere Aktsiafondi ja Hansa Vene Kasvufondi maht kokku on ligi 275,6 miljonit krooni. Kivinurm-Priisalmi sõnul on mahu kiire kasvu taga Eesti ja Soome investorite huvi paigutada raha Euroopa Liiduga liituvate riikide börsidel noteeritud ettevõtetesse. Trigoni eksperdid on seisukohal, et suurimat kasvupotentsiaali pakuvad järgnevatel aastatel Ungari, Bulgaaria ja Poola aktsiaturud ning et fondiinvestorite arv kasvab veel vähemalt kümme aastat.

Ühispanga Varahalduse juhatuse liige Märt Meerits ütles, et panga hallatavate avatud investeerimisfondide maht on alates selle aasta algusest kasvanud ligemale 75.

Meeritsa sõnul ei ole pank mõõtnud tükiliselt investorite arvu, sest tema sõnul puudub fondi juhtimise seisukohalt sellel sügavam tähendus. Küll aga on neil Pensionifond Täiendava klientide arvu muutus, mis on kasvanud 1000 kliendini võrreldes aasta alguse 800 kliendiga, seega on kasv olnud 25.

Meeritsa sõnul pakuvad lähiajal suurimat tootlust Kesk- ja Ida-Euroopa, Venemaa ning Ladina-Ameerika turud. ?Venemaal on teravnenud poliitilised riskid, kuid usun, et need vaibuvad hiljemalt pärast märtsi presidendivalimisi,? ütles Meerits. Ta lisas, et Venemaa välisinvesteeringute tase on kõikuv, kuid trend on positiivne. Ka Eesti tuleviku osas on Meerits positiivne. Tema hinnangul võib Eesti säästuturu maht kasvada kuni 2007. aastani keskmiselt 50 aastas. See tähendab, et kolme aasta jooksu võiks Eesti fondituru maht olla ligemale 21 miljardit krooni. Selle aasta oktoobri seisuga oli fondituru maht 6,8 miljardit krooni.

Turuliidri, Hansa Investeerimisfondide juhataja Mihkel Õim ütles, et nende Balti Kasvufond, Hansa Läänemere Aktsiafond ja Hansa Vene Kasvufond on võrreldes aasta algusega kasvanud 70.

Hallatavate varade maht ja nende kasvu struktuur on tema sõnul tõend sellest, et Hansa Investeerimisfondid on jõudnud stabiilse, kuid kiire kasvuga arengujärku, kus iga uue valdkonna kasv on küll oluline, kuid ei mõjuta enam lühiajaliselt kogutulemust. Aasta algusega võrreldes on pangal eelpool mainitud fondides 20 võrra rohkem investoreid. Kokku on neid 3500. Õimi sõnul on arenenud riikidest kõige suurem tõusupotentsiaal Jaapanis, kus viimasel ajal on edukalt reformitud ettevõtteid.

Sampo Varahalduse aktsiainvesteeringute juhi Alo Kullamaa sõnul on Eestis hallatava Sampo Kasvufondi maht alates aasta algusest kasvanud 54. Samuti on investorite arv kasvanud 21 võrra. Kullamaa soovitab jätkata investeerimist Balti riikide aktsiaturgudele.

Hetkel kuum