Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eesti elanik tarbib keskmiselt 10,1 liitrit kanget alkoholi aastas

    2002. aastal tarbis Eesti elanik keskmiselt 10,1 liitrit kanget alkoholi ja 7,5 liitrit lahjat alkoholi.

    Täna tutvustasid Eesti Konjunktuuriinstituudi (EKI) esindajad põllumajandusministeeriumi poolt tellitud uuringut 'Alkoholipoliitika areng Euroopa Liidu riikides viimastel aastakümnetel ning andsid ülevaate alkoholitarbimisest Eestis, teatas ministeerium.
    Antud uuringu eesmärk on kajastada EL aset leidnud alkoholipoliitika muutuste trende ning anda ülevaade kaasnenud tarbimise tendentsidest. Vaatluse all on ajaperiood alates 1950. aastast ning analüüs põhineb riikide omavahelistel võrdlustel. Uurimustöös on analüüsi lülitatud ka peale EL riikide ka Norra kui väga rangete alkoholipoliitika meetmete rakendaja.
    EKI direktor Marje Josing andis ülevaate alkoholitarbimisest Eestis. ?Tänase uuringu tutvustus on oluline sellest aspektist, et me peame mõistma, et alkohol ei ole tavakaup vaid eriline kaubagrupp,? rõhutas Josing. Alkoholitootmine on Eesti jaoks väga oluline ja pidevalt arenev tootmisvaldkond, mis võib küll olla positiivne tootjatele, kuid toob endaga kaasa palju sotsiaalseid probleeme nagu õnnetusjuhtumid, perevägivald ja kuritegevuse suurenemine.
    Eesti alkoholipoliitikas on küll toimunud viimase 11 aasta jooksul suured muutused näiteks alkoholi pakkumise, hindade, maksustamise ning tarbimisharjumiste osas, kuid probleemiks on olnud liiga liberaalne alkoholipoliitika, vähe reguleeritud turg ning asjaolu, et Eestis ei ole valitsusel kujunenud välja selget nägemust alkoholipoliitikast.
    Arvestades eestlaste kõrget alkoholitarbimist ja sellest tulenevaid probleeme ühiskonnas tõdesid tänasel uuringu tutvustusel viibijad ühiselt, et vajalik on alkoholipoliitika koordineerimine erinevate ametkondade vahel vältimaks probleemi veelgi teravamaks muutumist kogu Eesti jaoks tervikuna. Marje Josingu sõnul oligi tänase koosviibimise eesmärk algatada diskussioon selle üle, milliseid alkoholipoliitika meetmeid oleks edaspidi mõttekas Eesti tingimustes rakendada, et juhtida tähelepanu üldise alkoholitarbimise vähendamisele.
    Eesti on maailma mastaabis alkoholitarbimiselt kõrgel kohal. Alkoholitarbimine on viimase 7 aasta jooksul murettekitavalt kasvanud. Kui 1996. aastal tarbiti 6,4 liitrit kanget ja 4,1 liitrit lahjat alkoholi elaniku kohta, siis 2002. aastal olid vastavad näitajad 10,1 liitrit ja 7,5 liitrit ühe elaniku kohta. Alkoholi aastane tarbimiskogus 2002. aastal oli 10,3 liitrit absoluutalkoholi ühe elaniku kohta, sh 9,3 liitrit legaalset ning 1,0 liitrit illegaalset alkoholi. EL liikmesriikidest on alkoholitarbimiselt kõrge tasemega nn veinimaad Portugal - 10,8 Prantsusmaa - 10,5, Hispaania 10,0 liitrit absoluutalkoholi elaniku kohta, samuti Iirimaa 10,8 liitrit ning Põhjamaadest Soome ? 9,3 liitrit elaniku kohta. Võrdlusena võib tuua väikseima alkoholi tarbimisega riigid, milleks on Norra ? 4,3 ja Rootsi ? 4,9 liitrit absoluutalkoholi elaniku kohta.
    EKI teadustöötaja Evelin Ahermaa andis ülevaate Euroopa võrdleva alkoholiuurimuse töögrupi poolt välja töötatud suundadest EL alkoholipoliitika edasiseks kujundamiseks.
    Alkoholi üldise tarbimise reguleerimine on efektiivne viis kontrollida alkoholi tarbimisest tulenevaid negatiivseid tagajärgi. Seetõttu on vaja tagajärgede kontrollmeetmete rõhutamise asemel pöörata tähelepanu üldise tarbimise vähendamisele ning võtta kasutusele meetmeid liigjoomise suhtes. Eriti probleemseks valdkonnaks on alkoholi tarbimine alaealiste seas, mis näitab kasvutendentsi. Euroopa Komisjoni seisukohast on tegemist Euroopa ühise probleemiga ning seetõttu on vaja rakendada meetmeid EL tasandil. Euroopa ühise alkoholipoliitika valdkondadena tuleb käsitleda ka joobes sõiduki juhtimise ja avalikes kohtades alkoholi tarbimise küsimusi.
    Ehkki elanike alkoholi tarbimine on muutunud riigiti homogeensemaks (tarbimiskogused ja alkoholieelistused), saab siiski tänapäeval täheldada ka erinevusi. Oodata on riikide tarbimisnäitajate edasist aeglast ühtlustumist, millest tulenevad muutused tuleb lülitada EL ühtsesse alkoholipoliitikasse.
    Optimaalset alkoholipoliitiliste meetmete võrgustikku, mis sobiks iga riigi konteksti, ei ole olemas. Siiski peab iga EL liikmesriigi alkoholipoliitika sisaldama teatud ulatuses järgnevaid elemente: maksustamine, vanusepiirangud, reklaami regulatsioon, tootmise/kaubanduse litsentsistamine, otsesed kontrollmeetmed (nt joobes sõiduki juhtimise küsimused)
    Alkoholi tarbimist mõjutavad nii majanduslikud tegurid kui muud faktorid nagu kultuuriline taust, elutingimused ja ennetustegevus. Ehkki majanduslike tegurite mõju on uuringu põhjal mõnevõrra väiksem, tuleb tarbimise reguleerimisel kasutada ka hinnapoliitikat. Hinnapoliitikat mõjutab maksupoliitika. EL-s eksisteerivad ühised miinimumnõuded alkoholi aktsiisiga maksustamisele, kuid riigiti on rakendatavad maksumäärad väga erinevad. Siit tulenevalt on soovitav jätkata maksude reguleerimist ja harmoneerimise protsessi. Alkoholi ei tohi käsitleda tavakaubana üheski EL liikmesriigis, kuna selle tarbimisega kaasnevat võimalikku riski ei korva ükski positiivne tegur.
  • Hetkel kuum
Sirle Truuts: loome ettevõtjatele neljanda pensionisamba
Ettevõtjatele tuleks luua neljas pensionisammas ehk ettevõtja pensioni investeerimiskonto, kuhu on võimalik suunata aastas maksuvabalt vähemalt 10% kasumist, kirjutab koolitaja ja mentor Sirle Truuts arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Ettevõtjatele tuleks luua neljas pensionisammas ehk ettevõtja pensioni investeerimiskonto, kuhu on võimalik suunata aastas maksuvabalt vähemalt 10% kasumist, kirjutab koolitaja ja mentor Sirle Truuts arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Hotellid: turistid tulevad vaikselt tagasi, aga piisavalt palju raha ei saa neilt veel küsida
Turistid tulevad vaikselt Eestisse tagasi ja hotellide käive on taastunud kriisieelsele tasemele, kuid hotellide juhid tõdevad, et nad pole saanud hindu tõsta piisavalt, et see kataks aina suurenevaid kulusid. Tulevast suvest sõltub palju, sest rahapuhvrid on hotellidel koroonakriisis kokku kuivanud.
Turistid tulevad vaikselt Eestisse tagasi ja hotellide käive on taastunud kriisieelsele tasemele, kuid hotellide juhid tõdevad, et nad pole saanud hindu tõsta piisavalt, et see kataks aina suurenevaid kulusid. Tulevast suvest sõltub palju, sest rahapuhvrid on hotellidel koroonakriisis kokku kuivanud.
Philips vähendab 13% töökohtadest
Hollandi tervishoiutehnoloogia ettevõte Philips kaotab ülemaailmselt veel 6000 töökohta, püüdes nii kasumlikkust taastada.
Hollandi tervishoiutehnoloogia ettevõte Philips kaotab ülemaailmselt veel 6000 töökohta, püüdes nii kasumlikkust taastada.
Reaalajas börsiinfo
Lillemüüja laseb pikalt tegutsenud äri pankrotti: pole enam mõtet
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Madis Müller: juht saavutab tulemusi läbi teiste inimeste "Juhi juttude" intervjuu!
Eesti Panga presidendi Madis Mülleri tippjuhiks saamise tee on olnud ebatraditsiooniline. Enne asepresidendiks saamist polnud ta varem olnud ühegi inimese administratiivne juht ega ülemus.
Eesti Panga presidendi Madis Mülleri tippjuhiks saamise tee on olnud ebatraditsiooniline. Enne asepresidendiks saamist polnud ta varem olnud ühegi inimese administratiivne juht ega ülemus.
“Äripäev eetris”: Scholz tegi end tankidega veiderdamisega lolliks
Pikk venitamine ukrainlastele tankide lubamisel on teinud lolliks eelkõige Saksa liidukantsleri Olaf Scholzi enese, kuid sakslaste suhtes on tekkinud skepsis, kas nende peale saab üldse loota, leidsid ajakirjanikud saates “Äripäev eetris”.
Pikk venitamine ukrainlastele tankide lubamisel on teinud lolliks eelkõige Saksa liidukantsleri Olaf Scholzi enese, kuid sakslaste suhtes on tekkinud skepsis, kas nende peale saab üldse loota, leidsid ajakirjanikud saates “Äripäev eetris”.
Soome tarbijad said kulutusteks veidi julgust juurde
Soome tarbijate kindlustunne on jaanuaris taastunud detsembri rekordmadalalt tasemelt, kuid see on endiselt väga nõrk, teatas Soome statistikaamet.
Soome tarbijate kindlustunne on jaanuaris taastunud detsembri rekordmadalalt tasemelt, kuid see on endiselt väga nõrk, teatas Soome statistikaamet.

Olulisemad uudised

Raadiohommikus: milline valimisloosung on kõige helisevam?
“Päästame Eesti!” Kelle käest?
“Päästame Eesti!” Kelle käest?

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.