- OMX Baltic−0,42%300,01
- OMX Riga−0,06%892,98
- OMX Tallinn−0,6%2 068,62
- OMX Vilnius0,24%1 202,47
- S&P 5000,47%6 227,42
- DOW 30−0,02%44 484,42
- Nasdaq 0,94%20 393,13
- FTSE 100−0,12%8 774,69
- Nikkei 225−0,08%39 732,63
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%93,11
- OMX Baltic−0,42%300,01
- OMX Riga−0,06%892,98
- OMX Tallinn−0,6%2 068,62
- OMX Vilnius0,24%1 202,47
- S&P 5000,47%6 227,42
- DOW 30−0,02%44 484,42
- Nasdaq 0,94%20 393,13
- FTSE 100−0,12%8 774,69
- Nikkei 225−0,08%39 732,63
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%93,11
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Aeglane taustamuusika paneb inimesi rohkem ostma
Muusika mõju teeninduskeskkonnas uurivad skandinaavia teadlased on erinevate uuringute käigus teadvustanud, et taustamuusika üheks funktsiooniks on klientide liikumiskiiruse suunamine ostukeskkonnas.
Kuid muusikat ei kasutata üksnes klientide liikumiskiiruse aeglustamiseks. Teatud olukordades on vaja tarbija liikumistempot hoopis tõsta, häirimata sealjuures tema meeleolu ja ostusoovi. Näiteks kasutab Rootsi mööblikauplus IKEA 15 minutit enne sulgemist päevasest taustamuusikast valjemat marsimuusikat, mis stimuleerib kliente kiiremini tegutsema ning teeninduskeskkonnast väljuma.
Muusika teiseks funktsiooniks on kujundada meeldivaks nii teeninduskeskkond tarbijale kui ka töökeskkond klienditeenindajale.
Tallinna suurte ja esinduslike supermarketite riiulite vahel ringi kõndides saadab meid enamjaolt olmehelidega segunenud muusikaline taust, millele me oma kaubavalikuid tehes tavaliselt ei reageeri. Ostukeskustes on rohkelt helisid, mida oleme õppinud mitte kuulama. Sellisteks helideks pole üksnes kontsaklõbin ja kolisevad ostukärud, vaid ka töötavad ventilatsiooni- ja külmutusseadmed, mis tekitavad madalasageduslikke kõrvaga kuuldamatuid, kuid kehaga tajutavaid infrahelisid. Sarnaseid madalasageduslikke helisid kasutatakse teadlikult näiteks moodsa tehnikaga kinosaalides õudusfilmide emotsionaalse sisu paremaks edastamiseks.
Nimetatud helilained tekitavad inimeses pingeid ja ärevusseisundit, mis on aga vastuolus harmoonilise teeninduskesk-konna põhimõtetega. Siin tulebki appi muusika oma rütmide, pulsi ja meloodiaga, struktureerides ja maskeerides nimetatud kaootilisi olmehelisid. Seega suudame muusika abil kujundada meeldivaks nii teeninduskeskkonna tarbijale kui ka töökeskkonna klienditeenindajale. Lisaks aitab hästi valitud taustamuusika meil kujundada ka tarbija meeleolu vastavalt pakutava toote või teenuse eripärale. Muusika võib inimest maha rahustada ning maandada tema liigset argipäevast stressi või virgutada ja suurendada tema tähelepanuvõimet. See võimaldab valmistada tarbija ette paremaks teenindamiseks ning võimendada tema positiivset emotsiooni teenindusest.
Sarnaselt teeninduskeskkonna siseinterjööri muude detailidega aitab taustamuusika tõhusalt eristada ettevõtte teenindusruume konkurentide omadest. Kui siinjuures mõelda nt kaupluste- või hotelliketile, siis aitaks ühesugune taustamuusika terve keti poodides või hotellides kliendil ennast koduselt tunda. Heaks näiteks on Deli söögikohad, kus kõikides samanimelistes söögisaalides ühesugust taustamuusikat lastakse.
Püsiv pikaajaline kliendisuhe eeldab hubast ja kliendisõbralikku ning konkurentidest eristuvat teeninduskeskkonda, mille osaks on ka professionaalne muusikavalik. Kui aga taustamuusikaks on valitud raadiost kostvad, kuid negatiivse sisuga uudised või veel hullem ? konkurendi reklaam, võib see oluliselt ohustada investeeringuid esindusliku teeninduskeskkonna loomisse. Eesti teeninduskeskkondades aga kuuleb liiga tihti raadiot eelkõige väiksemates kauplustes, bensiini jaamades jne.
Taustamuusika valikul tuleks siiski arvestada esmajoones konkreetse ettevõtte või brändi põhiväärtustega ning kliendisuhte eesmärkidega.
Autor: Dali Kask
Enimloetud
Viimased uudised
Poolaasta TOP tehingud
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele