ITee uudised

Arvutiturvalisuse eksperdi Tõnu Samueli sõnul pääseb turvaaugu tõttu mitmetesse riiklikesse andmebaasidesse. Samuel näitas Äripäeva seminaril, kuidas ta on mitteavalikest andmebaasidest infot lugenud. Näiteks tõi ta liikluskindlustuse fondi, mille turvaprobleemi avastas Samuel tööpäeva õhtul, järgmiseks päevaks oli probleem kõrvaldatud. ?Kui see oleks juhtunud nädalavahetusel, oleks esmaspäeva hommikuks keegi jõudnud juba uue nn perli baasi teha ehk riikliku andmeregistri täies mahus kopeerida,? ütles Samuel. Lisaks kinnitas ta, et 25 paroolidest on äraarvatavad. 123456- ja asdf-tüüpi nõrgad paroolid on veerandil inimestest. Kui varastada keeruline parool, õnnestub tavaliselt sellega ka mujale sama kasutaja nime all sisse saada, lisas ta.

Kui 2006. aastaks väheneb piraattarkvara osakaal Eestis 10, kasvavad riigile laekuvad maksud aastas 100 mln kr võrra. Praegu on piraatluse tase Eestis mullusega sama ehk 53, teatas tehnoloogia- ja majandusanalüüside koostaja IDC. Kui piraatlus väheneb järgmisel neljal aastal 2,5 aastas, kasvab IT-sektor Eestis 3,1 mld kroonini, luuakse kuni 1500 uut töökohta. Kohaliku tööstuse tulu suureneb 518 mln kr võrra. ?Esimeses etapis firmajuht investeerib, et tal oleks ilus auto, teises etapis, et tal oleks legaalne tarkvara,? kommenteeris ?tehnokratt? Peeter Marvet. Piraatlus kahaneb pigem selle arvelt, et inimesed hakkavad suurema teadlikkuse tõttu kasutama rohkem tasuta tarkvara, lisas ta.

Ordi hakkas esimesena Eesti arvutitootjatest pakkuma laiekraaniga sülearvutit. Laiekraani saab kasutada näiteks originaalformaadis DVD-filmide vaatamiseks, kahe dokumendi kõrvutamiseks või laia tabeliga töötamiseks. Sülearvuti on varustatud 1,4 GHz Pentium M protsessoriga, 40gigabaidise kõvakettaga, neid parameetreid saab ka suurendada. Inteli uus Centrino protsessor tagab Ordi teatel arvuti stabiilsuse, hea jõudluse ning pikema töövõime, aku peab vastu kuni viis tundi. Arvutil on ka traadita võrguühenduse võimalus. Laiekraaniga sülearvuti sobib liikuvale, mugavate ja kiirete tööviisidega inimesele, kes hindab kvaliteetset meelelahutust, selgitas Ordi.

Elion tegi 29 Neste automaattanklasse traadita interneti WiFi levialad, kuid erinevalt Statoili jaamadest tuleb Nestes interneti eest maksta. Traadita interneti kasutamiseks Neste A24 tanklates on kolm võimalust. Lihtsaim on saata lühinumbrile 13443 SMS teatega ?wifi? või helistada samale numbrile. Kasutajale saadetakse SMSiga kasutajatunnus, parool ning ID-kood, mille järgi saab klienti probleemide korral Elioni tehnilises toes tuvastada. Kasutajatunnuse ja parooliga saab kasutada internetti 24 tundi alates esimesest sisselogimisest kõigis Elioni WiFi levialades üle Eesti. Päevapileti ostmine mobiiliga maksab 22 kr, mis lisatakse telefoniarvele. Teiseks võimaluseks on osta R-Kioskist paroolkaart, millega saab kasutada traadita internetti hinnaga üks tund 25 kr ja 24 tundi 90 kr. Kolmandaks saab tellida Elioni ja EMT ühise traadita interneti teenuse, mida saab lisaks WiFi levialadele kasutada EMT GPRS-võrgu vahendusel üle Eesti. Selle teenuse liitumistasu on 118 kr ning kuutasu 495 kr. Juulis paigaldas Statoil traadita interneti 11 teenindusjaama üle Eesti, aasta lõpuks peaksid WiFi-teenusega olema kaetud kõik ettevõttele kuuluvad bensiinijaamad. Statoili jaamades on traadita interneti kasutamine tasuta.

MicroLinki juht Allan Martinson soovitab riigil paigutada mõnisada miljonit krooni tehnoloogiaettevõtteid toetavasse riskikapitali. Tartu Ülikooli arengukonverentsil välja käidud ideed põhjendas ta sellega, et teadmistepõhiseid tehnoloogiaettevõtteid on Eestis vähe, nende käive ulatub paarikümne miljoni kroonini ja töötajaskond mõnekümne inimeseni. See pole piisav, et säilitada Eesti majanduskasv olukorras, kus tööjõu kallinemine sööb Eesti ettevõtjate senist konkurentsieelist. EASi Tehnoloogiaagentuur aitab ettevõtteid mõne miljoni krooniga ja rahvusvahelised fondid suurfirmasid sadade miljonite kroonidega. Riigi osalusega riskikapitali fond peaks tegema kuni mõnekümne miljoni krooni suuruseid investeeringuid tehnoloogiafirmadesse.

Novembrist maksab mobiilse andmeside GPRSi kasutamine EMT, Leedu Omniteli ja Läti LMT võrgus ca 52 kr/megabait. Täpsed hinnad sõltuvad valuutakursside kõikumisest. Ühistegevuse esimese sammuna vabastati partnervõrkude kliendid välisriigis vastuvõetava kõne maksumuse tasumisest, nüüdsest maksab klient ka GPRSi eest peaaegu sama hinna nagu koduvõrgus. Varem maksis GPRS-teenuse kasutamine Omniteli võrgus EMT kliendile ca 156 kr ühe megabaidi eest ning LMT-võrgus ca 99 kr megabaidi eest.

Oktoobri lõpust on firmasiseseid lühinumbreid kasutavatel EMT äriklientidel võimalik lisaks helistamisele saata kolleegi lühinumbrile ka SMS. Selleks tuleb lühinumber sisestada täpselt samasugusel kujul, kui seda tehakse helistamisel. Vastuvõtja näeb sõnumi saatja pikka numbrit. Lühinumbriga SMSi saatmise võimalus on automaatselt kõigil nendel äriklientidel, kes kasutavad firmasisesel helistamisel lühinumbreid. Lühinumbrile SMSi saatmise kõrval toimib edasi ka SMSi saatmine tavanumbrile. Lühinumbrile on SMSi võimalik saata ainult EMT võrgus ning nendele kolleegidele, kes kasutavad lühinumbriga helistamist. Lühinumbrile saadetud SMS maksustatakse vastavalt paketipõhisele SMSi hinnale.

Peep Aaviksoo asemel asus ajutiselt EMT juhi kohuseid täitma Elioni juhatuse esimees Valdo Kalm. ?Telekomiturul seisavad ees mitmed muutused, mis vajavad EMT ja Elioni uuel tasemel koostööd. Turu kiire kasvufaas on möödas ning määravaks osutub klientide kompleksne teenindamine,? ütles EMT emaettevõtte Eesti Telekomi juht Jaan Männik. Omanikul on alati õigus juhti vahetada ? näiteks kui ettevõtte juhi ja omaniku nägemus ettevõtte ja turu arengust ei lähe kokku, ütles Aaviksoo.

Autor: ÄP