• OMX Baltic0,08%318,14
  • OMX Riga−1,09%954,61
  • OMX Tallinn−0,01%2 205,83
  • OMX Vilnius0,19%1 500,85
  • S&P 5000,17%7 650,5
  • DOW 30−0,18%51 682,64
  • Nasdaq 0,39%26 522,55
  • FTSE 100−1,45%10 659,13
  • Nikkei 2251,38%65 018,95
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%96,6
  • OMX Baltic0,08%318,14
  • OMX Riga−1,09%954,61
  • OMX Tallinn−0,01%2 205,83
  • OMX Vilnius0,19%1 500,85
  • S&P 5000,17%7 650,5
  • DOW 30−0,18%51 682,64
  • Nasdaq 0,39%26 522,55
  • FTSE 100−1,45%10 659,13
  • Nikkei 2251,38%65 018,95
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%96,6
Arvutiturvalisuse eksperdi Tõnu Samueli sõnul pääseb turvaaugu tõttu mitmetesse riiklikesse andmebaasidesse. Samuel näitas Äripäeva seminaril, kuidas ta on mitteavalikest andmebaasidest infot lugenud. Näiteks tõi ta liikluskindlustuse fondi, mille turvaprobleemi avastas Samuel tööpäeva õhtul, järgmiseks päevaks oli probleem kõrvaldatud. ?Kui see oleks juhtunud nädalavahetusel, oleks esmaspäeva hommikuks keegi jõudnud juba uue nn perli baasi teha ehk riikliku andmeregistri täies mahus kopeerida,? ütles Samuel. Lisaks kinnitas ta, et 25 paroolidest on äraarvatavad. 123456- ja asdf-tüüpi nõrgad paroolid on veerandil inimestest. Kui varastada keeruline parool, õnnestub tavaliselt sellega ka mujale sama kasutaja nime all sisse saada, lisas ta.
Kui 2006. aastaks väheneb piraattarkvara osakaal Eestis 10, kasvavad riigile laekuvad maksud aastas 100 mln kr võrra. Praegu on piraatluse tase Eestis mullusega sama ehk 53, teatas tehnoloogia- ja majandusanalüüside koostaja IDC. Kui piraatlus väheneb järgmisel neljal aastal 2,5 aastas, kasvab IT-sektor Eestis 3,1 mld kroonini, luuakse kuni 1500 uut töökohta. Kohaliku tööstuse tulu suureneb 518 mln kr võrra. ?Esimeses etapis firmajuht investeerib, et tal oleks ilus auto, teises etapis, et tal oleks legaalne tarkvara,? kommenteeris ?tehnokratt? Peeter Marvet. Piraatlus kahaneb pigem selle arvelt, et inimesed hakkavad suurema teadlikkuse tõttu kasutama rohkem tasuta tarkvara, lisas ta.
Ordi hakkas esimesena Eesti arvutitootjatest pakkuma laiekraaniga sülearvutit. Laiekraani saab kasutada näiteks originaalformaadis DVD-filmide vaatamiseks, kahe dokumendi kõrvutamiseks või laia tabeliga töötamiseks. Sülearvuti on varustatud 1,4 GHz Pentium M protsessoriga, 40gigabaidise kõvakettaga, neid parameetreid saab ka suurendada. Inteli uus Centrino protsessor tagab Ordi teatel arvuti stabiilsuse, hea jõudluse ning pikema töövõime, aku peab vastu kuni viis tundi. Arvutil on ka traadita võrguühenduse võimalus. Laiekraaniga sülearvuti sobib liikuvale, mugavate ja kiirete tööviisidega inimesele, kes hindab kvaliteetset meelelahutust, selgitas Ordi.

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele