Röövide ohjamise puu kannab esimesi vilju

Ebaseadusliku raiega hävitatakse väärtust, mis kuulub kõigile, sõltumata sellest, kellele kuuluval maal seda tehakse. Metsa säilimise tulevastele põlvedele kindlustab ühiskonna jõudmine ühisele arusaamisele metsakaitse vajalikkusest. Lisaks järelevalve tugevdamisele, ametkondade koostööle, seaduste täiustamisele on siin oma osa täita igal inimesel, kes teab midagi röövraie toimumisest. Tasub meeles pidada, et tegemist on kuriteoga.

Alates 2000. aastast on metsaga seotud õiguserikkumiste arv Eestis vähenenud. Suurim on langus olnud ebaseaduslike raiete osas ? kui 2000. aastal registreeriti 1793 ebaseadusliku raie juhtumit, siis 2002. aastal 837. Ebaseaduslikult raiutud puidu maht on samal ajavahemikul vähenenud 171 000 tihumeetrilt 127 000-le, algatatud kriminaalmenetluste arv 849-lt 582-le. Sallimatu suhtumine omavolilistesse raiujatesse peegeldub ka varasemast suuremates trahvisummades. Rohkem pööratakse tähelepanu neile metsakaitsenõuete rikkumistele, mis seni suurte röövraiete varju kippusid jääma.

Keskkonnainspektsioon (KKI) fikseeris 2002. aastal 837 ebaseadusliku raie juhtumit, mille kogumaht oli 127 096 tm ning millega tekitati keskkonnakahju 97,3 miljonit krooni. Raietega on kõige rohkem kahju tekitanud metsaomanikud ? 58,8 miljonit krooni, mis moodustab 60 ebaseaduslike raietega eelmisel aastal tekitatud kahjusummast. Varaste tekitatud kahju on 37,2 miljonit krooni ja moodustab 38 kogu tekitatud kahjusummast.

Ebaseaduslikke raieid on arvuliselt ja mahuliselt enim toime pannud vargad või tuvastamata raiujad. Varastatud puidu kogusest pärineb üle poole erametsadest ja neist metsadest, mis pole riigi ega eraomanike majandada. Valdav osa kõigist ebaseaduslikest raietest toimub eramaadel ja tagastatavatel või erastamisele minevatel metsamaadel. Ligi viiendik ebaseaduslikest raietest pannakse toime riigimetsas.

?Üha enam tajuvad metsakaitse tähtsust ka teised asjassepuutuvad riigiorganid ? politsei, prokuratuur ja kohtud. Ühise panuseta oleks ka raske asuda röövraiujate vastu rakendama senisest tõsisemaid meetmeid, nagu näiteks neilt metsatöömasinate hoiulevõtmist,? märgib KKI nõunik Himot Maran.

Metsakaitse valdkonnas tegutseb kolmandik keskkonnakaitseinspektoritest ning kavas on palgata uusi. KKI-le eraldati lisaeelarvest 2,56 miljonit krooni, mida kasutatakse nii järelevalvetehnika majandamiskuludeks kui ka uute keskkonnainspektorite palkamiseks ja tublide töötajate motiveerimiseks.

Tõhus vahend metsavargustega võitlemisel on 2004. aastal jõustuv uus metsaseadus, millega täpsustatakse raieviise ning karmistatakse karistusi.

Autor: Ann Maripuu