Kindlalt aluspinnale liimitud matt ei nihku paigalt ning parandab ruumi üldmuljet. Statsionaarset puhastusala puhastatakse igapäevaselt tolmuimejaga ning periooditi (vähemalt kord aastas) kuuma aurupesuriga. Tekkinud plekid eemaldatakse plekieemaldajaga.
Statsionaarsete puhastusalade kohta on vahel nurisetud, et matt näeb must välja. Siinkohal tuleb arvestada, et tegu on teatud määral paratamatusega ? matt, mis võib sisaldada 5 kg mustust ja 6 liitrit vett ühe ruutmeetri kohta, ei saagi päris perfektne välja näha. Sel juhul on lihtsalt aeg haarata tolmuimeja järele.
Paraku tundub ikka, et aastaid räägitud jutt korraliku puhastusala vajalikkusest hoonete sissepääsudes on läinud kurtidele kõrvadele. Ikka ja jälle juhtub, et vajalikuks pisiasjaks ei jätku ehitise lõpetamisel enam raha ning püütakse asi lahendada rendimattidega. Rendimattide viga on aga selles, et need kipuvad paigalt nihkuma ning samuti ei ole nende vee- ja mustusekogumisvõime nii hea.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Rootsi ühes kaubanduskeskuses tehti katse võrdlemaks rendimattide tõhusust korraliku puhastusalaga. Valiti välja kaks sissepääsu, millel oli ühesugune kasutusintensiivsus. Ühe ette paigaldati tavapärased rendimatid, teise ette puhastusala. 3 kuu möödudes mõõdeti mõlema mati kogutud mustuse hulka. Selgus, et statsionaarne puhastusala kogus sama perioodi jooksul kolm korda rohkem mustust kui rendimatid.
Lisaks niiskuse eemaldamisele kaitseb hea puhastusala hoone põrandakatteid ning aitab olulisel määral säästa hoolduse arvelt. Skandinaavias tehtud uuringud (?Den onda cirkeln?, Bo Zetterqvist) on näidanud, et 7 aasta vältel põrandasse tehtud investeeringud jaotuvad üldjuhul järgmiselt:
Samuti on kindlaks tehtud, et 80 mustusest tuleb hoonesse väljastpoolt. Korralik puhastusala suudab sellest kinni hoida isegi kuni 90 ning säästa kuni 60 hoolduskuludest.
Kui arvestada, et sellise tulemuse saavutamiseks piisab sissepääsu juures olevast porirestist, mis võtaks kinni suurema lume ja mustuse ning hoones sees olevast heast porimatist, millel meie tingimustes inimene teeks vähemalt 6 ? 8 sammu.
Agnes Saarejõe, OÜ Krausberg objektijuht
Suurim vahe statsionaarsete ja tavaliste porivaipadel puhul on see, et tavalised käivad keskmiselt kord nädalas hoolduses, kus neid pestakse. On erinevat tüüpi vaipu, nii pori, kui liiva jaoks eraldi. Parim on 3 in 1 süsteemne vaip, mis on samas ka tunduvalt kallim.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Tartu Lõunakeskuses on statsionaarne matisüsteemi Zeno kasutatud alates avamisest 2, 5 aastat tagasi, selle aja jooksul on sealt üle käinud ligi 5 milj inimest.
Matisüsteemide miinuseks on see, et suure koormuse puhul ka võimsama tolmuimejaga me mustust vaibapõhjast kätte ei saa, see sõtkutakse järjest kinni ning mõne aja pärast näeb selline vaip inetu välja.
Ja vaipade rusikareegel on, et porivaibast on kasu alles siis, kui ta on kuus sammu pikk.
Autor: Urve Iher