Kui veel eelmisel aastal oli Euroopa Komisjon just kalanduse valdkonnas Eestiga kuri, siis nüüdseks on täheldatud arengut ning kalandus ja eriti viimase administratiivne suutlikkus enam kõige teravamaid kriitikanooli ei pälvi.
Komisjon hindab edasiminekuna kalandusturu korraldamise seaduseelnõu olemasolu, kusjuures eeldatakse, et riigikogu selle ka peatselt vastu võtab. Varem täitmata lubadusi on jõudsamalt ellu viima hakatud seonduvalt kalalaevastiku registri ning laevade satelliitjälgimissüsteemi arvestatava edasiarendamisega.
Eesti kalandussektor ei saa Brüsseli asjatundjate hinnangul liitumisega seoses kogema olulisi piiranguid. Kindlaksmääratud kalapüügikvoodid ei tohiks Eestit kuidagi ahistama hakata, sest need on paika pandud lähtuvalt senistest püügimahtudest.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Kui äsja ellu rakendama hakatud Euroopa Liidu kalandusreformi tulemusena peavad mitmed Euroopa Liidu liikmesriigid vähendama püügivõimsusi, puudutab Eestit reform üsna kaudselt. Eesti kalandus on nii kalalaevastiku suurust kui püügimahte arvestades Euroopa Liidu kontekstis väike tegija ning viljeleb olulises mahus nn. rannakalapüüki. Küll on reformist tulenevalt positiivne see, et kõik kalanduses tehtavad otsuseid hakatakse kooskõlastama kalandusorganisatsioonidega.
Kui asjatundjate hinnangul tervikuna Euroopa Liiduga ühinemine Eesti kalandusele ahistavaid ümberkorraldusi kaasa ei too, kaotab Eesti siiski ühinemishetkest vabakaubanduslepingud kolmandate riikidega. See toob kaasa hinnatõusu, kauba kallinemine aga eeldatavalt kalatoodete ekspordi vähenemise nimetatud riikidesse.
Vastavalt liitumisläbirääkimistel kokkulepitule ei saa Eesti osutada kirjeldatud olukorras riigiabi, sest Eestil ei õnnestunud Euroopa Liidule tõestada, millises mahus Eesti kalandusettevõtted soodusrezhiimil kolmandate riikidega kauplemise lõppemise tõttu konkreetselt kahju kannatavad. Samas usutakse Brüsselis, et Eesti kalandusturg siiski arvestatavat kahju ei kannata, kuna suurel osal ettevõtetest on kauplemine liikmesriikidega välja arenemas ning toimib juba suuremas mahus kui kolmandate riikidega.
Autor: Marko Saaret