Segased lood kalakasvatajate tunnustamisega Eestis

Eesti suurima angerjakasvatuse Triton PR ASi omanik Raivo Puurits esitas eelmise aasta lõpus Tartumaa veterinaar- ja toiduametisse taotluse ametliku tunnustamise saamiseks, et müüa oma eluskala ELi. Vahetult enne seda muutis põllumajandusminister oma määrust ja selle järgi ei kuulu kalatöötleja Eestis enam tunnustamisele, vaid registreerimisele.

Euroopa Liidu direktiiv, mis käsitleb loomatervishoiunõudeid akvakultuuriloomade ja -toodete turuleviimise suhtes, näeb aga ette kalakasvataja ?heakskiitmise? ning loetleb selleks vajalikke tingimusi.

Puurits ja Eesti Kalakasvatajate Liidu esimees Sivar Irval arvavad, et ilma tunnustuse või heakskiiduta ei ole mõtet üritada ELi müüa. ?Et kaubelda Euroopa Liidus Eestis kasvatatud kalaga, peab ettevõte olema tunnustatud, kuid meil ei ole veel tunnustamise kordagi,? ütles Irval. ?Seetõttu ei saa praegu kohalikud kalakasvatajad oma toodangut ELi müüa.?

Saamaks olukorras selgust, saatsid nad vastava kirja ka põllumajandusministrile Tiit Tammsaarele. Irval peab heakskiitmise korra puudumist tõsiseks Eesti kalakasvatajate eksporti takistavaks asjaoluks.

Toiduseaduse alusel ei kuulu kalakasvatajad tunnustamisele, kuid loomatauditõrjeseaduse järgi nad registreeritakse. Nii registreeritakse PRIAs kalakasvatustiike sarnaselt lehmalautadega.

PRIA pressiesindaja Heli Raametsa sõnul on nad registreerinud Tritoni kaks rajatist ning edasi on neil võimalik taotleda tunnustust mõnest teisest asutusest. PRIA hinnangul on tunnustus siiski vajalik.

?Registreerimine ei ole protseduuri järgi sama, mis tunnustamine,? ütles põllumajandusministeeriumi veterinaar- ja toiduosakonna juhataja Hendrik Kuusk. ?Samas on see ELi jaoks siiski sama, sest iga liikmesriik paneb registreerimise korra ise paika.?

Kuuse sõnul on asi terminites, tunnustamisel rakendatakse rangemat protseduuri kui registreerimisel. ?Peamine, et ettevõtte üle toimuks riiklik järelevalve,? ütles Kuusk. Selle selgitusega ei ole rahul ei Irval ega Puurits. ?Kas Kuusk julgeb garanteerida, et selle registrinumbri alusel saab kala ELi viia ? mina seda küll ei julge väita,? ütles Irval.

Põllumajandusministeeriumi kalamajandusosakonna juhataja asetäitja Andres Jagor leidis, et kui me ELi kuulume, on kõik hoopis lihtsam. ?Ettevalmistatava veterinaarkorralduse seaduse järgi piisab kalade transpordil saatedokumendist, millel on näidatud ära saadetise tee alguspunkt ja lõppsihtkoht.?

Veterinaar- ja toiduameti Tartumaa veterinaarkeskuse juhataja Andres Tamm, kes Puuritsa dokumentidega esimesena tegeles, arvas, et kui ettevõte on PRIAs registreeritud, siis peaks ta saama oma kala müüa küll. ?Iseasi, kas EL laseb sisse tuua kolmandast riigist tõukala,? leidis ta uue probleemi. ?Loomatervisealaseid takistusi meil pole, kuid me pole veel liikmesriik.?

Angerjakasvataja Raivo Puurits andis mullu 31. detsembril Veterinaar- ja toiduameti Tartumaa veterinaarkeskusesse sisse taotluse oma ettevõtte tunnustamiseks, kuna enne 8. detsembrit kehtis veel põllumajandusministri määrus, mis nõudis tunnustamist. Tunnustust ta ei saanud, kuid PRIA registreeris tema tootmisrajatised ettevõtjat sellest informeerimata.

Vahepeal käis Puuritsa Võrtsjärve-äärses kalakasvanduses Hollandi eluskalaauto, et viia Hollandisse koorem angerjaid. Kuna väljaveodokumentide saamine oli talle juba ette teada problemaatiline, loobus Puurits tehingust. Samas oleks eluskalamüük olnud oluliselt tasuvam kui praegu ASi Pärnu Laht kaudu oma angerjate realiseerimine.

Puuritsa hinnangul on eluskalakasvatajad Eestis liiga väike survegrupp, et ametnikud hakkaksid nende pärast asju korraldama. ?Kui ametniku all just tool ei põle, siis ta end ei liiguta,? märkis Puurits. ?Juhul, kui ma seda tunnustust Eestist ei saa, organiseerib minu Hollandi koostööpartner siia Brüsselist ametnikud, kes annavad ise selle tunnustuse.?