Seoses vallaspantide ümbervormistamisega hüpoteegiks laekub riigikassasse lähiaastail riigilõivuna umbes 30?40 mln krooni. Tallinna paarikümnest notarist, kes panku teenindavad, teenib ainuüksi selle toimingu pealt igaüks keskmiselt 0,5 mln krooni.
Nimetatud summad võetakse pankade nende laenuklientide taskust, kes on oma laenu tagatiseks pantinud vallasasjast maja või korteri. Lähemate aastate jooksul tuleb pandiks antud vallasasi nimelt kanda kinnistusraamatusse ja pant ise vormistada ümber hüpoteegiks. See toiming puudutab umbes 15 000?20 000 laenuklienti ja võtab igaühelt vähemalt paar-kolm tuhat krooni.
Kodanik, kes soovib oma korterit või ehitist kinnistada või kinnisasja osta-müüa, peab paraku tõesti arvestama suhteliselt suurte väljaminekutega, märkis Eesti Pangaliidu tegevjuht Katrin Talihärm.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Kui kinnisvara soovitakse soetada pangalaenuga, siis näiteks 300 000kroonise kinnisvara puhul tuleb ostu-müügitehingu tõestamise ja samas väärtuses hüpoteegi seadmise eest notarile tasuda 2029 krooni koos käibemaksuga. Lisandub riigilõiv 1340 krooni.
?Pangaliit arvab, et eluaseme soetamisega seotud niisugused täiendavad kulutused on keskmise sissetulekuga tarbijale ebamõistlikult suured,? nentis Talihärm. ?Seetõttu oleme teinud justiitsministeeriumile ettepaneku kaaluda võimalust läbi vaadata eluasemega seotud tehingute eest võetavate notaritasude suurused.?
Konkreetsemalt öeldes pani pangaliit ette, et notaritasude arvutamisel rakendataks eluasemega seotud laenude tagatislepingute puhul ühekordset täistasu. Lahtiseletatult tähendab see tarbijale notaritasu vähenemist umbes poole võrra.
Pankadele esitatud küsimusele, kui palju on nende laenuportfellis pandiga tagatud laene, vastas Ühispank, et pandiga on tagatud 4498 laenulepingut 1,1 mld krooni ulatuses. Hansapank teatas, et panga antud eluasemelaenudest on ligi 7000 juhul laenu peatagatis vallasasi. Teised jäid vastuse võlgu või teatasid, et nad arvestust ei pea. Arvestades juurde ka teised pangad, tuleb suurusjärguks 15 000?20 000 klienti.
Asjaõigusseaduse rakendamise seaduse kohaselt on ehitised või selle osad vallasasjana tsiviilkäibes kuni 2003. aasta 31. detsembrini. Praegu menetleb Riigikogu seaduse muudatust, mille kohaselt pikendataks seda tähtaega 1. märtsini 2006.