Väinu Rozental • 27. november 2003 kell 22:00

Sõnajalgade maaäri käib läbi variisikute

Oleg ja Andres Sõnajala kontrolli all on Eestis kokku veidi üle 1800 hektari ehk enam kui Kihnu saare jagu maad. Sellest metsamaad on 1200 hektarit. Otseselt Sõnajalgade nimel on aga kõigest sadakond hektarit, ülejäänud hektarid kuuluvad lähikondsetele või Sõnajalgadega seotud firmale.

?Me ei ole omanikud, oleme äriprojektide arendajad,? kinnitab Andres Sõnajalg. Ta ei ütle, kui palju on nad koos kompanjonidega maasse investeerinud.

Metsamaa hektari hind jääb Riigimetsa Majandamise Keskuse metsanduseksperdi Jaan Schultsi sõnul vahemikku 10 000?100 000 krooni. Hind sõltub asukohast ja sellest, milline mets kinnistul kasvab. Arvestades pakutud vahemikku ja hinnates Sõnajalgade valdusi konservatiivselt, võib 1200 hektari metsamaa väärtus ulatuda 30?40 miljoni kroonini.

Enamik kinnistuhaaval kokku ostetud maast on jõudnud metsa majandamisega tegeleva ASi Morten Invest kätte, mille nõukogu liikmed on Oleg ja Andres Sõnajalg. Morten Investi enamusosaniku, OÜ Amando Kinnisvara juhataja Tambet Mägi ei eita koostööd Sõnajalgadega. ?Sattusin nendega äri tegema paar aastat tagasi juhuslikult,? on Mägi napisõnaline ja keeldub vastamast küsimusele, kas ühise äri aluseks on peamiselt tema enda raha.

Suur maaomanik on Andres ja Oleg Sõnajala ämm Elvi Maripuu, kellele kuulub näiteks Saaremaal Salme vallas 23 kinnistut. Jaanuaris 70aastaseks saav proua on peale kinnisvaraäri tegus ka mujal ? ta on mitme Sõnajalgadega seotud firma omanik, asutaja ja nõukogu liige ning on end FIEna registreerinud viies maakonnas. Äriühingute võrgustikus leiab korduvalt ka Andrese ja Olegi ema Taimi Ploompuu ja isa Jaan Ploompuu nime.

Sõnajalgade üks suuremaid abilisi on aga mitme raamatupidamisraamatu autor Mare Treumann. Ta figureerib seitsme Sõnajalgadega seotud firma juhatuses. Treumanni enda kinnitusel kuulub talle Morten Investi osanikfirma OÜ Eesti Erametskond, tuuleenergiaga tegelev AS Telewind ja raamatupidamisega tegelev OÜ Resultes. ?Kuigi Sõnajalgu on mehiselt materdatud, sujub koostöö nendega hästi,? räägib Treumann. Tema sõnul seisneb praegu põhiline koostöö Sõnajalgadega Saaremaale rajatava tuuleenergia projekti kallal. ?Nemad on projekti arendajad, mina otsin investeeringuid tuulegeneraatorite ostuks,? lisab Treumann.

Maade ostmisel on Sõnajalad kasutanud mitmesuguseid seadusega lubatud skeeme, nagu näiteks kohalikelt elanikelt hangitud volikiri või füüsilisest isikust ettevõtja maakasutusleping.

Kuna seadus lubab piiratud suulisel maaoksjonil osaleda vaid vallaelanikel, otsisid Sõnajalad kohalikke, kes olid nõus mingi summa eest volitama neid enampakkumisel osalema. Teise skeemi kohaselt läksid käiku paberid, mis tõendasid, et maaoksjonil osaleja tegeleb vallas põllumajandusliku tootmisega. Maakasutuslepinguid lehvitasid oksjonitel peamiselt Elvi Maripuu ja Mare Treumann.

Läänemaa Taebla vallavalitsuse maanõunik Luule Varik meenutab aegu, kui Sõnajalad käisid lausa vallaelanike uste taga jutuga, et aidake neil Eestimaad päästa, sest muidu ostavad välismaalased maa kokku. ?Ka meie vallas leidus õngeminejaid, kes loobusid osalusest Sõnajalgade kasuks.?

Taebla vallaelanik Uno Teller kinnitab, et ta kirjutas volikirjale alla. ?Minu ukse taga Sõnajalad ise ei käinud,? räägib Teller. ?Kohalik metsatehnik uuris, kas oleksin nõus Sõnajalgadele oksjoniõigust müüma.?

Jõgeva maavalitsuse maaosakonna juhataja Mati Puusepp tunnistab, et kuigi nad kordagi ei uurinud, kas Elvi Maripuu tegeleb ka reaalselt põllumajandusliku tootmisega Jõgevamaal, lubasid nad Maripuul korduvalt osaleda maaoksjonite enampakkumistel. ?Maripuul oli alati ette näidata rendileping mõne kinnistuomanikuga,? põhjendab Puusepp. ?Meid rahuldas maakasutuslepingut tõendav dokument.? Puusepp lisab, et Maripuu on jätnud mitme Tabivere vallas ostetud maaüksuse eest hüpoteegi õigeaegselt maksmata.

Saaremaal asuva Salme valla maanõuniku Jüri Kluge sõnul on Sõnajalad ja Elvi Maripuu oma valduseid vallas tasapisi laiendanud ka tänu sellele, et naabrid on loovutanud maa tagastamise nõudeõiguse. ?Sõnajalad, kes viimasel ajal elavad pidevalt siin, on alati õigel ajal kõik maksud tasunud ning vajalikud paberid esitanud,? räägib Kluge ning poetab lauale mõned tuludeklaratsioonid.

Nende kohaselt on Salme valla Imara külla registreeritud füüsilisest isikust ettevõtjad Elvi Maripuu, Andres Sõnajalg, Siiri Sõnajalg ja Oleg Sõnajalg teeninud eelmisel aastal igaüks põllumajanduslikku tulu 38 000 krooni.

Vallarahvas räägib saaremaaliku tõsidusega, et Sõnajalad on usinad kadakamarja ja liivanõmmetee korjajad.

Vennad Sõnajalad müttavad Saaremaal Salme vallas kinnisvaraarendajatena võsa raiuda ja kiviaeda laduda ning püüavad tuuleenergia tootmisele elu sisse puhuda.

?Meil kui arendajatel on praegu aktiivsemalt käsil kaks projekti ? tuulegeneraatorid ja Lehtmetsa kinnistu,? räägib Andres Sõnajalg Imara külas mere kaldal asuvas imposantses majas. ?Tähtis osa on taas muusikal, kuid see pole ?õubisnis, see on rohkem hingele.?

Andres ja Oleg Sõnajalg panevad vanad joped selga ning kummikud jalga. Mehed põlevad soovist näidata, kuidas üks õige kiviaia ladumine käib. ?Sada krooni nigu niuhti teenitud,? muigab Andres pärast veerandtunnist rassimist. Just nii suur pidavat olema meetripikkuse kiviaia ladumise taks.

Vendade Sõnajalgade kinnitusel on nad koos poegadega raiunud tulevastel eramukruntidel võsa, kaevanud kuivenduskraave, rajanud tiigi ning taastanud kiviaeda.

Mere ja tee äärde jääva Lehtmetsa 7,4 hektari suuruse kinnistu ostis vendade ämm Elvi Maripuu vabade metsamaade oksjonilt. Septembris kinnitas Salme vallavolikogu Lehtmetsa detailplaneeringu, mille kohaselt on maaüksus jagatud viieteistkümneks krundiks. ?Kui sinna kavandatavate majade projektid meid rahuldavad, pole meil põhjust keelduda ehitusloa andmisest,? räägib Salme vallavanem Kalmer Poopuu.

Sõnajalgade teine oluline arendusprojekt asub vallakeskusest paari kiviviske kaugusel. Kuigi Sõnajalad lubasid juba kaks aastat tagasi hakata tuuleenergiat tootma, sai esimene tuulegeneraatori vundament valmis alles tänavu suvel. Kokku plaanitakse püstitada kuus generaatorit. Salme valla maanõuniku Jüri Kluge sõnul on Sõnajalgadele tekkinud energeetika vallas konkurent ? naaberkrundi tuulisel Sõrve poolsaarel on ostnud hüdroelektrijaamade legendaarne taastaja, Põlvamaa elektriinsener Voldemar Enno. ?Paraku ei saa aga Enno oma tuulikuid püsti panna, sest Eesti Energia on kogu napi liinivõimsuse reserveerinud Sõnajalgadega seotud firmale,? laiutab Kluge käsi.

Oleg Sõnajala sõnul ei ela nad praegu vennaga Eesti mõistes sugugi jõukalt. ?Meil mõlemal on suured pered, nii et annab ots otsaga kokku tulla,? lausub Oleg Sõnajalg. ?Teeme kõik tööd siin elumajade ümber ning arendame käimasolevaid projekte oma jõududega.?

Kaupluse Salme müüjanna mõõdab elustandardit vallas oma mõõdupuu järgi. ?Sõnajalad käivad poes peaaegu iga päev ja nemad on meie jaoks ikka väga head kliendid,? tõdeb müüjanna.

Hetkel kuum