• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Rahvaliidu valijate võit

    Kümme päeva kestnud koalitsioonipartnerite vägikaikavedamine on lõppenud ja lõppenud Rahvaliidu valijatele soodsalt.
    Tublisti erimeelsusi tekitanud tulumaksumäära alandamist järgmisel aastal ei tule. Tänu sellele laekub riigieelarvesse senikavandatust ligi 900 miljonit krooni rohkem ja seda raha saab kasutada inimeste heaks. Rahvaliit, Reformierakond ja Res Publica on põhimõtteliselt kokku leppinud, et see raha läheb näiteks esimese lapse toetuse kahekordistamiseks, õpetajate ja kultuuritöötajate palkadeks, Päästeameti ja kiirabi hädavajalikeks investeeringuteks. Arvestagem, et veel paar nädalat tagasi polnud selleks kõigeks suurt midagi ette nähtud.
    Loomulikult pidi ka Rahvaliit oma esialgsete soovidega võrreldes sammukese tagasi astuma. Vanemahüvitse seaduseelnõu võetakse vastu sellisel kujul, nagu ta praegu on. Vastutasuks saavutas Rahvaliit, et juba 1997. aastast muutumatuna püsinud esimese lapse toetus kahekordistatakse. See tähendab, et pere saab oma lapse eest hoolitsemiseks raha kuni lapse täisealiseks saamiseni, mitte ainult tema esimesel eluaastal. Loomulikult ei ole see lapsetoetuse määr veel kaugeltki piisav, kuid esimene oluline samm on tehtud.
    Rahvaliit võib plusspoolele kanda ka selle, et regionaalhalduse reformi põhijoontes õnnestus lõpuks kokku leppida. Vabatahtlikult ühinenud vallad saavad tagantjärele kätte selle raha, mida Siimani valitsus neile lubas ja Laari oma maksmata jättis ning välja töötatakse kava, kuidas toetada valdade edasist vabatahtlikku ühinemist.
    Kõik need kokkulepped annavad alust uskuda, et koosmeele koalitsioon on lõpuks kokku loksunud, vastastikku tugevad ja nõrgad küljed ära õppinud, partnerite soovid selgeks saanud ja võib edaspidi tööle pühenduda möödarääkimiste ja vääritimõistmisteta.
    Villu Reiljani tekst pärineb Eestimaa Rahvaliidu koduleheküljelt.
    Autor: Villu Reiljan
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Gregor Raudvere: kalli elektri kurja juur
Iga ministeerium, kohalik omavalitsus ning eri ametiasutused vaatavad energeetikat vaid oma mätta otsast ja just seda suppi me praegu kõrge elektri hinna näol helbime, kirjutab ettevõtja, OÜ Adepte Group juhatuse liige Gregor Raudvere.
Iga ministeerium, kohalik omavalitsus ning eri ametiasutused vaatavad energeetikat vaid oma mätta otsast ja just seda suppi me praegu kõrge elektri hinna näol helbime, kirjutab ettevõtja, OÜ Adepte Group juhatuse liige Gregor Raudvere.
USA börs alustas nädalat tõusuga
Peale eelmise nädala lõpu langust, võttis USA börs uue nädala alustuseks suuna üles, vahendab Yahoo Finance.
Peale eelmise nädala lõpu langust, võttis USA börs uue nädala alustuseks suuna üles, vahendab Yahoo Finance.
Elektri hind tõusis uue rekordini Novembri algusega võrreldes 15kordne tõus
Eesti piirkonnas on elektri hind täna rekordiliselt kõrge, keskmine megavatt-tunni hind ulatub enam kui 290 euroni, selgub Nord Pooli andmetest.
Eesti piirkonnas on elektri hind täna rekordiliselt kõrge, keskmine megavatt-tunni hind ulatub enam kui 290 euroni, selgub Nord Pooli andmetest.
Tööstur: tootjad peaksid julgemalt hindu tõstma
"Et ettevõtted oleksid tugevad, arendaksid tootmistehnoloogiaid ja saaksid teha rohelisemaid valikuid, on toote hinna tõstmine paratamatu," ütles mööblitootja Bed Factory Sweden juht Indrek Aasna hiljuti konverentsil "Tööstuse äriplaan 2022".
"Et ettevõtted oleksid tugevad, arendaksid tootmistehnoloogiaid ja saaksid teha rohelisemaid valikuid, on toote hinna tõstmine paratamatu," ütles mööblitootja Bed Factory Sweden juht Indrek Aasna hiljuti konverentsil "Tööstuse äriplaan 2022".