• OMX Baltic−0,16%297,76
  • OMX Riga−0,24%885,36
  • OMX Tallinn−0,14%2 050,69
  • OMX Vilnius0,07%1 202,63
  • S&P 5000,06%6 309,62
  • DOW 300,4%44 502,44
  • Nasdaq −0,39%20 892,69
  • FTSE 1000,39%9 059,27
  • Nikkei 2253,51%41 171,32
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,15
  • EUR/RUB0,00%92,22
  • OMX Baltic−0,16%297,76
  • OMX Riga−0,24%885,36
  • OMX Tallinn−0,14%2 050,69
  • OMX Vilnius0,07%1 202,63
  • S&P 5000,06%6 309,62
  • DOW 300,4%44 502,44
  • Nasdaq −0,39%20 892,69
  • FTSE 1000,39%9 059,27
  • Nikkei 2253,51%41 171,32
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,15
  • EUR/RUB0,00%92,22
  • 01.12.03, 14:32
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Keemialiit: Uus Pakendiseaduse eelnõu jätab kõik kulud tarbija kanda

Uus Pakendiseaduse eelnõu ei lahenda Eesti ees seisvaid jäätmekäitlus- ja keskkonnahoiu probleeme, leiab Keemialiit.
Eestis on tänaseni välja arendamata pakendijäätmete sorteeritud kogumise süsteemid ja elanike teadlikkus pakendijäätmete sorteerimise vallas on väga madal, kirjutab Keemialiit oma pressiteates. Väidetavalt taaskasutati Eestis möödunud aastal vaid 15% pakendijäätmetest, millest rõhuva enamiku moodustas joogipakend.
50%-lise taaskasutusmäära saavutamine ei ole seetõttu lähitulevikus reaalne. Ilma jagatud vastutuse printsiibita, kus ka riik ja kohalikud omavalitsused kaasfinantseerivad omavahenditest pakendijäätmete kogumist ja osaliselt ka sorteerimist, ei suuda me 50% taaskasutusmäära täita. Kuna pakendijäätmete kogumissüsteemi ülesehitamine on väga kallis, siis tänases olukorras, kus tootjad ei jõua piisavas mahus investeerida, tarbijad maksta ja kohalikel omavalitsustel puudub raha, oleks otstarbekas kaasata pakendijäätmete kogumissüsteemi rajamiseks nii riigi kui ka EL toetusfondide raha.
Eesti Keemiatööstuste Liit ei toeta tagatisrahade ehk deposiitsüsteemi kehtestamist ühekordselt kasutatavale joogipakendile, sest selline lahendus halvab ühtse taaskasutussüsteemi loomise.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Täna ostetakse tagasi ca 65% plastpudelitest ja üle 90% metallpurkidest. On arusaamatu, miks peab sama tulemuse saavutamiseks looma keerulise ja kalli süsteemi, tõstma kaupade hinda, tekitama tarbijatele ebamugavusi ja riigis looma lisabürokraatiat.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    1 k 24 p 22 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele