Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
PM: Praamiliinid võivad jääda laevakompaniile
Saaremaa Laevakompanii (SLK) võib kehtivast liinilepingust tulenevalt nõuda oma õigust jätkata praamiliikluse korraldamist Lääne-Eesti saarte ja mandri vahel.
SLKga 30. septembril 1994. aastal sõlmitud liinilepingu punkti 10.2 kohaselt on laevakompaniil õigus eelistatult teistele huvitatud isikutele sõlmida lepingu tähtaja möödumisel uus leping, juhul kui ta pole rikkunud käesoleva lepingu sätteid, kirjutab Postimees.
«Oleme selle punkti kasutamise peale mõelnud,» kinnitas SLK nõukogu liige Aivar Jõgi. «Meie lepingus on selline punkt sees, et samaväärsetel tingimustel riigihankel võitnud pakkumisega peaks see võimalik olema, kuid kuidas tegelikult välja tuleb, näitab aeg.»
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi õigusala asekantsler Taivo Kivistik leiab, et antud lepingupunkt on kehtetu, sest vahepeal jõustunud riigihankeseadus kohustab riiki ostma selliseid teenuseid riigihanke korras.
«Leping ei saa minna vastuollu kehtivate seadustega,» rõhutas Kivistik. «Ministeerium ei saa seda tõlgendada nii, et riigihange oleks tulnud jätta tegemata. See oleks vastuolus riigihangete seadusega, ja me oleme seisukohal, et lepingust ei tulene ka mingit eelisõigust.»
Aivar Jõgi ei välista, et oma õiguste kaitseks võib SLK pöörduda ka kohtusse.
«Seda me küll ei teadnud,» rääkis eile Tallinki investorsuhete juht Marek Mägi. «Loodame, et võimalike kohtuvaidluste korral ei teki praamivedudes tühimikku.»
Samas kinnitab Aivar Jõgi, et praamihankel osalemisest ei loobunud SLK siiski sellest lepingupunktist tulenevalt, vaid ebasoodsate konkursitingimuste tõttu, mis näevad ette suuri trahve praamide hilinemisel ka kehvade jääolude korral.