Inno Tähismaa • 9. detsember 2003 kell 22:00

Keskpank kavandab laenubuumi ohjeldamist

Viimastel aastatel on eraisikute laenud kasvanud ligi 40% aastas, peamiselt eluasemelaenude tõttu. See on keskpanga seisukohalt liiga kiire. Tänasel kolmanda kvartali kommentaari esitlusel peaks Eesti Pank tegema teatavaks täiendavad sammud laenuandmise piiramiseks.

Eesti Panga asepresident Märten Ross konkreetseid meetmeid veel nädala algul ei avaldanud, aga märkis, et võimalik on reguleerida finantssektorit. See tähendab pankadele täiendavate nõudmiste kehtestamist, näiteks kohustuslike reservide määra või laenuvõtjate omafinantseeringu määra suurendamist. Viimane variant on tõenäolisem, seda kasutati hiljuti Tai kinnisvaramulli ohjeldamiseks. Omafinantseering puudutab kõiki panku, sealhulgas Nordea Panka ja peatselt alustavat Parex Bankat, kes on Eestis filiaalide kaudu.

Omafinantseeringu määr on pankadele soovituslik. Praegu on see valdavalt 30% laenusummast, koos riikliku KredExi garantiiga noortele peredele 10% laenusummast.

?Küsimus pole mitte laenukasvus kui sellises, vaid kasvu kiiruses. Eesti Pangal on omad võimalused kasvu piiramiseks,? põhjendas Ross keskpanga tegevust. Tema sõnul ei tohi ühildumine Euroopa Liiduga toimuda liiga kiiresti. ?Praeguse Eesti ja Euroopa Liidu majanduskasvu erinevuse säilimisel võrdsustuvad elatustasemed 30 aasta pärast. See on optimaalne ühildumine, mis võib olla mõnevõrra kiirem, kuid mitte liiga palju kiirem,? märkis Ross.

Turg kardab Eesti kinnisvaramulli lõhkemist. Keskpanga seisukohta jagavad pangandusturu hiiglased, Hansapank ja Ühispank. ?Meie parandatud eluasemed aitavad tulevikus väga vähe Läänest laenatud raha tagasi teenida,? kommenteeris Hansapank Eesti juht Erkki Raasuke. ?On oht, et saame halva laenu projektiks ning langeme üsna pikalt kestvasse stagnatsiooni.?

Ühispank on mitu aastat ennustanud kinnisvaraturu kukkumist, seni pole ennustused täitunud. Ühispanga jaepanganduse juht Lembit Kitter ütles, et Ühispank on arengute suhtes väga tähelepanelik. ?Fookus pole kiirele kasvule, vaid pigem kvaliteedile,? lisas ta.

Eluasemelaenude turu jahutamist ei pea otstarbekaks Sampo ja Nordea Pank. Nordea Panga jaepangandusjuht Toivo Annus kirjutas paar nädalat tagasi Äripäevas, et eluasemelaenude turul on kasvuruumi veel mitu korda. See on praeguselt 15 miljardilt kroonilt 40 miljardini. Nordea juhi Juhani Seilenthali sõnul pole laenuturul tegemist ülekuumenemise, vaid inimeste tarbimisharjumuste muutumisega. Kui seni osteti endale järelmaksukaartidega kalleid riideid, siis nüüd makstakse selle asemel eluasemelaenu makseid.

Eile Seilenthal Eesti Panga tegevust pikemalt ei kommenteerinud. ?Ootame ära, mis keskpank ütleb,? ütles Seilenthal.

Sampo Panga personaal- ja jaepanganduse direktor Margus Žuravljov elusasemeturul suurt probleemi ei nä ?ä ei ole nä põst, miks peaksid inimeste sissetulekud läaastatel vänema ja seetõ ei saa ka hinnata ohtu laenuportfellide kvaliteedile suureks,?mäis ta.

Investeerimispanga Trigon juht Joakim Helenius näeb Eesti laenuturul suurt ohtu. Heleniuse sõnul pole Eesti praegune väliskaubanduspuudujääk keskmises ega pikas perspektiivis jätkusuutlik. Ta ütles, et olukorras, kus keskpank ei saa otseselt intressipoliitikat ajada, võib ta karmistada eluasemelaenude väljastamist. Selle sammu alternatiiv oleks märgatav riigieelarve ülejääk, ent see on praeguses poliitilises olukorras mõeldamatu.

Eesti Panga Nõukogu esimees Mart Sõrg ütles aga 21. novembril ?Eduka arengu? foorumil peetud ettekandes, et jooksevkonto defitsiit on Eesti majanduse kiire arengu juures loomulik ja paratamatu. Ta näitas oma analüüsis, et jooksevkonto defitsiit ei kujuta praegu Eesti majandusele olulist ohtu. Sõrg lisas, et see ettekanne kajastas tema kui majandusteadlase isiklikke seisukohti ega pruugi kattuda Eesti Panga ametliku seisukohaga.

Hetkel kuum