Seltsid tõstsid hüppeliselt tariife

Alates esmaspäevast maksab Salva Kindlustuses veoki tavaliikluskindlustuse aastapoliis senisest tunduvalt rohkem. Kui 6. detsembril ostetud 400 kW veduki 1,2 riskikoefitsiendiga aastapoliis maksis veidi üle 10 000 krooni, siis 8. detsembril maksab sama paber juba ligi 40 000 krooni.

Salva Kindlustuse kindlustusdirektor ja juhatuse liige Urmas Kivirüüt selgitas, et kindlustus kallines selle kindlustusperioodi osa arvel, mis algab 1. maist 2004 ? Eesti ELiga liitumise päevast.

Aga 1. maist sõlmitud kindlustuslepingud vedukitele hakkavad Salva Kindlustuses maksma veelgi enam ? umbes 5,5 korda rohkem. ?See on meie poliitika. Meie ei tunne muret selle üle, et mõni klient kaob, sest kolm viimast aastat ei toonud see kindlustusliik muud kui kahjumit,? ütles Kivirüüt.

If Eesti Kindlustus tõstis vedukite tavakindlustuse hindu veelgi varem ? möödunud laupäeval. Kui sama veduki ja sama riskikoefitsiendiga aastakindlustus maksis 5. detsembril veidi üle 9000 krooni, siis 6. detsembril juba ligi 18 000 krooni.

Esimesena tõstis tavakindlustuse tariife ERGO Kindlustus. Inges Kindlustus pole seni veel kampaaniaga kaasa läinud.

Liikluskindlustuse fondi juhatuse liige Enno Lelumees selgitas kindlustustariifide järsku kallinemist ELi direktiivi nõuetega.

?See direktiiv nõuab meilt liikluskindlustuse unifitseerimist sõltumata sellest, kas liiklusvahend sõidab ainult Eesti teedel või ka mujal ELi riikides. Kindlustusseltsid on vabad ise määrama oma tariife ja nad tõstsid hindu, lisades rohelise kaardi maksumuse kohalikule tavakindlustuse tariifile. Hinna määrab turg, sest juba maikuust on Eesti kindlustusturg avanenud kõikidele Euroopa firmadele,? seletab Lelumees.

Inges Kindlustuse peadirektor Voldemar Vaino seletas, et Euroopa seadusandlus ei keela samas Eestil rakendamast mitmefunktsionaalseid poliise. ?Lihtsalt lähtuti Põhjamaade kogemusest ja otsustati rakendada ühtne europoliis ? nii olevat mugavam. Mis puudutab praegust hinnatõusu, siis see on seletatav kindlustusseltside negatiivse statistikaga. Mitte keegi polnud kohustatud tõstma hindu enne 1. maid,? seletas Vaino.

Riigikogu liige Juri ?ehhovtsov, kes on tuntud ka rahvusvaheliste autovedudega tegeleva suurärimehena, on riigi suhtumisest probleemi nördinud. ?Riik ei taha kehtestada kindlustustariifide piirmäärasid, kuid kindlustajad keeravad need taevani üles,? seletas ?ehhovtsov.

Tema sõnul praegu on Riigikogus teisel lugemisel uue kindlustusseaduse eelnõu, mis näeb ette riikliku LKFi asemele mittetulundusliku garantiifondi loomise, mille asutajateks on kuus Eesti kindlustusseltsi.

?Ma rääkisin rahandusministrile Taavi Veskimäele, et uus süsteem viib kindlustajate kartellikokkuleppele. Minister vastas mulle, et selle vältimiseks on olemas konkurentsiamet,? rääkis ?ehhovtsov. ?Euroopa Liit ei keelusta mitmefunktsionaalsete poliiside süsteemi, et need, kes ei käi Euroopas, saaksid elada vanaviisi, kuid kindlustusseltsidele ei oleks see süsteem tulus.?

Rahandusministeeriumi avalike suhete osakonna esindaja kinnitas, et poliisid peavad kehtima kõikides ELi maades. Teiseks, riik ei pea vahele segama firmade tariifipoliitikasse, sest see on turu funktsioon.

Autor: Andrei Akulistõi