• OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,00%8 822,91
  • Nikkei 2250,06%39 810,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,85
  • OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,00%8 822,91
  • Nikkei 2250,06%39 810,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,85
  • 15.12.03, 09:54
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Läätsa tööstus taastab ajutiselt sprotitootmise

Läätsa Kalatööstus värbab töötajaid suvel seisma pandud sprotiliini taaskäivitamiseks.
Ettevõte tahab praegusele ligi 80 inimesele lisaks võtta tööle teist samapalju, kirjutab ajaleht Meie Maa oma allikaile tuginedes.
Läätsa Kalatööstuse omanik Toomas Kõuhkna tootmismahtude suurendamist enne aastavahetust kommenteerida ei soovinud. Sprotiliini käivitamise taga võib olla idaturul tõusnud hind, mis täna ulatub enam kui 30 USA sendini (4 krooni) toosist. Aasta tagasi oli hind kolmandiku võrra madalam.
Kalaliidu tegevjuht Valdur Noormägi ütles, et sproti hind on hakanud tõusma alates oktoobrist. Kuigi hinnatõusus on oma mõju krooni suhtes järjest nõrgeneval dollaril, pole vähem oluline asjaolu, et järelejäänud Eesti kalatööstused ei jõua sprotti nii palju toota kui on nõudlust.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Kui enne Vene kriisi oli Eestis 22 kalakonservi tööstust, siis praeguseks on neid järel neli. Läätsa omanikfirma Hiiu Kaluri kõrval veel Maseko, Hako ja Viru Kalatööstus. Lisaks kavandab konservitootmise käivitada Kirderand.
?Kui Hiiu Kalur tahab Läätsat taaskäivitada, küllap siis on tootmine piisavalt kasumlik,? märkis Noormägi. Ta lisas, et sproti tegemisel tulevad kõrvalproduktidena ka sprotipasteet ja sprott tomatikastmes, kuid nende toodete hinnad pole palju tõusnud.
Eesti sprott läheb peamiselt Ukrainasse, millega lehtib tuleva aasta 1. maini vabakaubandusleping. Mitu kalanduse asjatundjat näevad suurenenud nõudluse põhjusena vabakaubaleppe lõppemist, kuna Ukraina ostjad tahavad enne 20% tollimaksu rakendumist soetada võimalikult suured varud.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 11 p 3 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele