Riigieelarve kasvust saavad suurima noosi põllumehed ja looduskaitsjad, sest Euroopa Liidu toetused on ette nähtud just nendele valdkondadele.
Täna Riigikogus viimasele lugemisele määratud eelarves kasvavad põllumajandusministeeriumi haldusala kulud enam kui kaks korda, pooleteise miljardi krooni võrra. Keskkonnaministeeriumi haldusala kulud kasvavad ligi poole võrra ja siseministeeriumi kulud priske kolmandiku võrra, kirjutab Postimees.
Haridusministeeriumi, sotsiaalministeeriumi ja kultuuriministeeriumi kaudu jaotatavad summad seevastu kasvavad kõigest 10-15 protsendi võrra, mis ei erine oluliselt teiste ministeeriumide kulude kasvust.
Rahandusminister Taavi Veskimägi koalitsioonileppe ja riigieelarve vahel siiski vastuolu ei näe, sest välisraha jaotamisel tuleb lähtuda Euroopa Komisjoniga kokku lepitud riiklikust arengukavast, haridus ja kultuur on aga Euroopa Liidus eeskätt iga riigi enda mure.
Artikkel jätkub pärast reklaami
«Selle raha osas, mis me oma maksutuludest ise investeerime,» rõhutas Veskimägi, «vastab eelarve igati koalitsioonileppe kahele kõige tähtsamale eelistusele: parandada demograafilist olukorda ja väärtustada haridust.»
Maal elab praegu ligi pool miljonit inimest, neist umbes 30 000 tegeleb põllumajanduse ja kalandusega. Koos välisabiga läheb tuleval aastal maaelu, põllumeeste ja kalurite toetuseks 2,3 miljardit krooni, ligi kolm korda rohkem kui tänavu.
Rahvastiku- ja perepoliitika suurimad uued kulutused on vanemahüvitis ligi poole miljardi krooniga ja esimese lapse toetuse suurendamine seniselt 150 kroonilt 300 kroonile, milleks kulub umbes 350 miljonit krooni.
Suurima, 12protsendise palgakasvu saavad riigieelarvest õpetajad ja kultuuritöötajad. Selleks kulub 260 miljonit krooni, mis peaks tähendama mõnesaja krooni lisandumist iga õpetaja põhipalgale.