• OMX Baltic−0,33%301,29
  • OMX Riga0,02%893,52
  • OMX Tallinn0,56%2 081,11
  • OMX Vilnius−0,12%1 199,62
  • S&P 500−0,11%6 198,01
  • DOW 300,91%44 494,94
  • Nasdaq −0,82%20 202,89
  • FTSE 1000,28%8 785,33
  • Nikkei 225−1,24%39 986,33
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,65
  • OMX Baltic−0,33%301,29
  • OMX Riga0,02%893,52
  • OMX Tallinn0,56%2 081,11
  • OMX Vilnius−0,12%1 199,62
  • S&P 500−0,11%6 198,01
  • DOW 300,91%44 494,94
  • Nasdaq −0,82%20 202,89
  • FTSE 1000,28%8 785,33
  • Nikkei 225−1,24%39 986,33
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,65
  • 17.12.03, 08:24
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

PM: Eelarvelemmikud on põllumehed ja looduskaitse

Riigieelarve kasvust saavad suurima noosi põllumehed ja looduskaitsjad, sest Euroopa Liidu toetused on ette nähtud just nendele valdkondadele.
Täna Riigikogus viimasele lugemisele määratud eelarves kasvavad põllumajandusministeeriumi haldusala kulud enam kui kaks korda, pooleteise miljardi krooni võrra. Keskkonnaministeeriumi haldusala kulud kasvavad ligi poole võrra ja siseministeeriumi kulud priske kolmandiku võrra, kirjutab Postimees.
Haridusministeeriumi, sotsiaalministeeriumi ja kultuuriministeeriumi kaudu jaotatavad summad seevastu kasvavad kõigest 10-15 protsendi võrra, mis ei erine oluliselt teiste ministeeriumide kulude kasvust.
Rahandusminister Taavi Veskimägi koalitsioonileppe ja riigieelarve vahel siiski vastuolu ei näe, sest välisraha jaotamisel tuleb lähtuda Euroopa Komisjoniga kokku lepitud riiklikust arengukavast, haridus ja kultuur on aga Euroopa Liidus eeskätt iga riigi enda mure.

Artikkel jätkub pärast reklaami

«Selle raha osas, mis me oma maksutuludest ise investeerime,» rõhutas Veskimägi, «vastab eelarve igati koalitsioonileppe kahele kõige tähtsamale eelistusele: parandada demograafilist olukorda ja väärtustada haridust.»
Maal elab praegu ligi pool miljonit inimest, neist umbes 30 000 tegeleb põllumajanduse ja kalandusega. Koos välisabiga läheb tuleval aastal maaelu, põllumeeste ja kalurite toetuseks 2,3 miljardit krooni, ligi kolm korda rohkem kui tänavu.
Rahvastiku- ja perepoliitika suurimad uued kulutused on vanemahüvitis ligi poole miljardi krooniga ja esimese lapse toetuse suurendamine seniselt 150 kroonilt 300 kroonile, milleks kulub umbes 350 miljonit krooni.
Suurima, 12protsendise palgakasvu saavad riigieelarvest õpetajad ja kultuuritöötajad. Selleks kulub 260 miljonit krooni, mis peaks tähendama mõnesaja krooni lisandumist iga õpetaja põhipalgale.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 15 p 5 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele