17. detsember 2003 kell 22:00

Maksumaksjal on õigus saada revisjoni kohta teavet

Kehtiva maksukorralduse seaduse alusel võib maksuhaldur maksurevisjoni teostada sisuliselt ilma konkreetsete ajaliste piirideta. Samas ei tähenda revisjoni ajaliste piiride puudumine seda, et maksukohustuslasel ei oleks õigust saada maksurevisjoni kohta teavet juba maksurevisjoni käigus. Teabe saamise õiguse kasutamine on maksukohustuslase huvide kaitsmise seisukohalt oluline just mahukate ja aeganõudvate maksurevisjonide korral.

Õigeaegse informatsiooni abil saab maksukohustuslane teha kõik endast sõltuva, et vältida ebaõige revisjoniakti või hilisemalt väära maksuotsuse koostamist. Näiteks on vajaliku informatsiooni olemasolul võimalik kohe esitada maksuhaldurile omapoolseid motiveeritud seisukohti, õiguslikke käsitlusi, tõendeid jne.

Paraku näitab praktika, et äriühingud, kelle suhtes maksurevisjoni teostatakse, ei oska sageli oma õigust teabe saamisele kasutada. Üsna tihti tuleb ette olukordi, kus maksurevisjon on kestnud enam kui aasta, kuid maksukohustuslasel puudub igasugune teave maksuhalduri tegevusest. Sageli arvatakse, et maksurevisjoni kohta on võimalik saada teavet alles pärast revisjoniakti koostamist.

Maksukorralduse seaduse § 78 lg 1 sätestab, et maksukohustuslasel on õigus saada revisjoni ajal teavet seni tuvastatud asjaolude ja nende võimaliku maksustamisalase tähenduse kohta. Nimetatud õiguse kasutamise eesmärk ei ole maksurevisjoni läbiviimise takistamine, vaid maksukohustuslase huvide kaitsmine.

Vastuses maksukohustuslase poolt teabe küsimisele, peab maksuhaldur arvestama, et teabe andmine maksukohustuslasele ei piirdu ainult maksurevisjoni alustamise korralduse ja maksustamise perioodide või kontrollitavate maksude loetlemisega.

Vaieldamatult on maksukohustuslase õigus teabe saamisele laiem ning juba ainuüksi maksukorralduse seaduse grammatilise tõlgenduse kaudu peab maksuhalduri vastus teabe nõudmisele sisaldama maksurevisjoni ajal kogutud teavet. Veelgi enam, maksukohustuslase õigus teabele tähendab - lisaks maksurevisjoni käigus tuvastatud asjaoludest informeerimisele - maksuhalduri kohustust viimase poolt tuvastatud asjaolude maksuõiguslikule ning motiveeritud selgitamisele või lahtimõtestamisele.

Maksuõiguslikult seisnevad motiveeritud ja põhistatud seisukohad maksurevisjoni käigus tuvastatud faktiliste asjaolude sidumises õigusaktidega ning maksuõiguslike üldpõhimõtetega. Teisi sõnu peab maksuhaldur õigusaktidele tuginedes ja neile viiteid tehes selgitama, miks ja kuidas üks või teine tuvastatud asjaolu omab võimaliku maksustamise seisukohalt tähendust. Vastupidisel juhul ei saa rääkida maksuhalduri poolt teabe andmise kohustuse täitmisest.

Maksukohustuslase õigus teabele siin kirjeldatud ulatuses on kinnitamist leidnud ka maksukorralduse seaduse seletuskirjas, kus seadusandja on rõhutanud, et ??lisaks õigusele saada kavandatava revisjoni kohta eelinformatsiooni tuleb maksukohustuslast tema soovil pidevalt teavitada kontrolli käigus tuvastatud asjaoludest ja nende maksustamisalasest tähendusest. Pidev teavitamine peaks kergendama revisjoni läbiviimist ning lõppvestlust. Juhul, kui maksukohustuslane teeb revidendile revisjoni läbiviimisel takistusi, ei ole revident kohustatud pidevalt maksukohustuslast avastatust informeerima.?

Teabe andmisest keeldumise osas on maksukorralduse seaduses erandina kehtestatud olukorrad, kus maksukohustuslane on teinud maksuhaldurile maksurevisjoni läbiviimisel takistusi või teabe andmine seaks ohtu tõe väljaselgitamise kriminaalmenetluses.

Seega on maksukohustuslasel õigus saada juba enne revisjoniakti koostamist maksustamisalast teavet maksurevisjoni käigus tuvastatud asjaoludest ning maksuhalduril on omakorda kohustus seda teavet maksukohustuslasele anda. Maksuhalduri poolt teabe andmisest keeldumise korral on võimalik oma õigusi kaitsta vaidemenetluses või kohtus.

Autor: Erki Kergandberg

Hetkel kuum