• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kunda Nordic Tsement väärtustab keskkonda

    ?Energia taastootmine aitab säilitada Eesti looduslikku keskkonda ning vähendada fossiilsete kütuste kasutamist,? ütles ettevõtte tegevjuht Jan Owren. Tema sõnul on taastuvenergia osakaal hetkel firmas 14, aastaks 2007 tahetakse see viia 30ni.
    Kundas on tsementi toodetud juba üle 130 aasta, esimene tehas rajati aastal 1871. AS Kunda Nordic Tsement asutati 1992. aastal. Toona kuulus 65 tehasest Eesti riigile ning 35 Soomes registreeritud konsortsiumile nimega Atlas-Nordic Cement Ltd. Eesti riik müüs oma osaluse ettevõttes 1999. aastal ja Atlas Nordic Cement sel aastal.
    Tänased ASi Kunda Nordic Tsemendi omanikud on HeidelbergCement Northern Europe AB, kellele kuulub 75 aktsiatest ning Hollandi firma CRH Europe B.V 25 aktsiatega. Mõlemad, nii HeidelbergCement grupp peakorteriga Saksamaal kui ka CRH Europe B.V, on Owreni sõnul suured rahvusvahelised tsemendi ning muude ehitusmaterjalide tootjad.
    AS Kunda Nordic Tsement toodab klinkrit, tsementi ja lubjakivi. Tsementi ja klinkrit müüakse Eesti, Soome, Läti ja Venemaa turul. 2003. aasta kogutoodang ulatus ligi 650 000 tonnini. Lubjakivi turustatakse Ida-Eestis.
    Kunda Nordic Tsementi kuulub ka Kunda sadam, kus töötab 35 inimest. Sel aastal oli sadama kauba läbilase umbes 1,5 miljonit tonni, peamiselt veeti palke.
    Ehitustsemendi turumahuks käesoleval aastal prognoositakse 375 000 tonni, mis on 15 enam kui mullu samal ajal. Kunda Nordic Tsemendil on täna 340 töötajat ning muudatusi pole ette näha.
    Kunda Nordic Tsement kuulub HeidelbergCement Northern Europe idadivisjoni. Divisjoni teised firmad on: AS HC Betoon, AS Tarim, AS Järva Tarim, HC Betons SIA Lätis, OAO Cesla ja Industry Petrobeton Venemaal ning ANL-Engineering Soomes. Kunda Nordic Tsemendi nõukogu kohtub kuus korda aastas. Energia taastootmise kõrval on grupi kolme aasta prioriteedid: veel uue põlevkivikarjääri avamine Ubjas; tagada piisav lubjakivi ressurss tsemendi tootmiseks Kunda piirkonnas vähemalt 50 aastaks; kombineerida kvaliteedi, keskkonna ning töötervishoiu ja ohutuse juhtimissüsteemid üheks süsteemiks hiljemalt 2005. aastaks ning see süsteem sertifitseerida; jätkata Kunda Sadama arendamist.
    Kunda Nordic Tsemendi emafirma HeidelbergCement on noteeritud Frankfurdi börsil. Owreni sõnul firmas aktsiaoptsioone ei kasutata ning temal isiklikult aktsiaid ei ole. ?Börsil mängimine pole minu eriala ja mind see ei huvita ka,? kommenteeris Owren.
    Kunda Nordic Tsemendi emafirma HeidelbergCement on maailma juhtivaid tsemendi-, betooni ja muude ehitusmaterjalide, nagu lubi, ehitustellised jne tootja, mille käive ulatub 6,6 miljardi euroni (103 miljardi kroonini). Tsemenditootjate hulgas ongi kontsern 46 miljoni tonniga esikohal maailmas. Möödunud aastal teenis 50 riigis tegutsev 248,1 miljonit eurot (3,9 miljardit krooni) ehk kasumit. Kontserni turuväärtus on 3,64 miljardit eurot (57 miljardit krooni) ehk veidi rohkem kui kogu Tallinna börsi turukapitalisatsioon kokku. Töötajaid on kontsernis kokku 36 800.
    HeidelbergCementi aktsia hind on pärast suvist peaaegu 50protsendilist kukkumist aastatagusele tasemele tagasi jõudmas. Võrreldes tööstuse keskmisega on aktsia tulusus 40 võrra väiksem. Ka aktsia tulevik ei paista kõige roosilisem olevat. Analüütikud soovitavad aktsiat kas hoida või müüa. Kasumiprognoosid aktsia kohta näitavad langustrendi. Siit on ka mõistetav, miks Kunda Nordic Tsemendi tegevjuht Jan Owren ei ole emaettevõtte aktsiatest väga huvitatud. Ka dividendide maksmisel HeidelbergCement AG väga helde ei ole. Omanikutulu makstakse 0,94 eurot aktsia kohta.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Adam Erki Enok: elekter on kallis. Aga kes investeeriks tootmisesse, kui hind võib nulli kukkuda?
Elektri hind on kõrge ja kahjustab nii ettevõtete konkurentsivõimet kui ka eraisikute toimetulekut. Erakond Isamaa on välja hüüdnud plaani hinda kunstlikult alla tuua, kuid see ei lahenda olukorda, kus tootmisvõimsusi on lihtsalt puudu. Vaja oleks hoopis mehhanismi, mis julgustaks uutesse tootmisseadmetesse investeerimist, kirjutab päikesepaneelide tootearenduse spetsialist Adam Erki Enok.
Elektri hind on kõrge ja kahjustab nii ettevõtete konkurentsivõimet kui ka eraisikute toimetulekut. Erakond Isamaa on välja hüüdnud plaani hinda kunstlikult alla tuua, kuid see ei lahenda olukorda, kus tootmisvõimsusi on lihtsalt puudu. Vaja oleks hoopis mehhanismi, mis julgustaks uutesse tootmisseadmetesse investeerimist, kirjutab päikesepaneelide tootearenduse spetsialist Adam Erki Enok.
USA aktsiaturud alustasid uut nädalat langusega
USA suurimad aktsiaindeksid lõpetasid esmaspäeva langusega ning tähtsaid uudiseid, mis oleks investorite meeleolusid tunduvalt muutnud, ei ilmunud. Jätkuvalt muretsetakse kõrge inflatsiooni ja rahapoliitika karmistamise pärast, vahendab Reuters.
USA suurimad aktsiaindeksid lõpetasid esmaspäeva langusega ning tähtsaid uudiseid, mis oleks investorite meeleolusid tunduvalt muutnud, ei ilmunud. Jätkuvalt muretsetakse kõrge inflatsiooni ja rahapoliitika karmistamise pärast, vahendab Reuters.
Baltika juht lahkub ametist
Baltika juhatuse esimees Flavio Perini lahkub poolte kokkuleppel ametist, uueks juhiks saab senine juhatuse liige Brigitta Kippak.
Baltika juhatuse esimees Flavio Perini lahkub poolte kokkuleppel ametist, uueks juhiks saab senine juhatuse liige Brigitta Kippak.
Soome tarbijate usk tulevikku varises kokku
Kui tänavu peaks Soome reisijate häälekat vestlust Tallinna tänavatel väheks jääma, siis pole imestada midagi: tarbijate nii nõrka kindlust majandusolukorra suhtes sealne statistika ei mäletagi.
Kui tänavu peaks Soome reisijate häälekat vestlust Tallinna tänavatel väheks jääma, siis pole imestada midagi: tarbijate nii nõrka kindlust majandusolukorra suhtes sealne statistika ei mäletagi.
Venemaa ja Valgevene kaupade impordi täielik lõpetamine mõjutaks enim logistika-, metalli- ja puidusektorit
Venemaa ja Valgevene kaupade impordi täielik lõpetamine mõjutaks enim Eesti logistika-, metalli- ja puidusektorit, kus teistest riikidest pärit asenduskaubad on enam kui veerandi võrra kallimad, selgub Arenguseire Keskuse lühiraportist.
Venemaa ja Valgevene kaupade impordi täielik lõpetamine mõjutaks enim Eesti logistika-, metalli- ja puidusektorit, kus teistest riikidest pärit asenduskaubad on enam kui veerandi võrra kallimad, selgub Arenguseire Keskuse lühiraportist.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.