Tööjõu hinna ja palga kujunemise aspektid

- ?Oluline on liitumisega kaasneva täiendava hinnatõusu ja täiendava palgatõusu suhe,? ütles majandusteadlane Erik Terk. ?Kuna meie palgad on ELi palkadest rohkem maas kui meie hinnad ELi hindadest, siis kiirendab ?ühendatud anumatesse? sattumine palgatõusu enam.?

- Analüütikud prognoosivad, et Eesti keskmine nominaalpalk kasvab aastaks 2010 Eesti liitumisel Euroopa Liiduga 12 500 kroonini. Aastatel 2005?2010 on Eesti keskmine SKP reaalkasv 5,6 protsenti aastas ning reaalpalk kasvab 5,9 protsenti aastas. Allikas: Euroopa Liidu Infosekretariaadi koduleht

- Tööjõu hinna muutused ei põhjusta üldjuhul üldiste inflatsiooninäitajate muutumist juhul, kui tööjõu hind on vastavuses tootlusega. Pikema aja jooksul saabki tööjõu hind muutuda üksnes tootlusest lähtuvalt, kuid lühemal perioodil võib nende näitajate dünaamika olla ka erinev. Lahknevus tootluse ja tööjõu hinna vahel võib põhjustada kas inflatsiooninäitajate kiiremat või aeglasemat kasvu.

- Tööjõu hinna reageerimisvõimet ja -kiirust tootluse muutustele (aga ka majanduskeskkonna muutustele, sh majandus?okkidele) võib lihtsustatult nimetada tööturu paindlikkuseks. Paindlikkuse all mõistetakse üldjuhul küll lisaks tööjõu hinna kohandumisele ka tööjõu pakkumise kohanemist tööjõu osaluse määra ja mobiilsuse kaudu. Allikas: Eesti Panga koduleht

Autor: ÄP