?Venemaal tuleb kaubavahetuse tasandil unustada mõiste Eesti ning asendada see Euroopa Liiduga, vastasel juhul seab ta ohtu 50 oma kaubavahetusest,? ütles Euroopa Komisjoni kaubandusvoliniku Pascal Lamy pressiesindaja Arancha Gonzalez Äripäevale.

Euroopa Liidu ja Venemaa suhete legaalseks aluseks on 1994. aastal sõlmitud partnerlus- ja koostööleping, mille üheks osaks on kaubandussuhted. Koostöölepingu artikli 1 all seisab kahe poole partnerluseesmärkide kirjelduses muu hulgas: ?...edutada kaubandust ning investeeringuid ja harmoonilisi majandussuhteid rakendades selleks turumajanduse põhimõtteid?.

See määrab ka kaubandussuhete iseloomu. Eesti huvid antud küsimuses samastuvad liitumishetkest Euroopa Liidu huvidega ning igasuguste vaidlusküsimuste puhul asub liikmesriiki esindama ning kaitsma ühenduse vastav institutsioon. Seega peaks Venemaa likvideerima Eestile kehtestatud topelttollid.

Hiljaaegu on aga Venemaa mitmel korral avalikult väitnud, et uute riikide Euroopa Liiduga liitumise järel tuleks ELi ja Venemaa vaheline partnerlus ja koostööleping täiendavalt läbi rääkida. Silmas peetakse siin lepingu laienemist tulevastele liikmesriikidele.

Venemaa Eesti suursaatkonna vanemnõunik majandusküsimustes Sergei Avert?enko kinnitas Äripäevale, et läbirääkimised ELi ja Venemaa vahel käivad ja põhimõtteliselt peaksid topelttollid kaduma. Nõuniku sõnul on nüüd küsimus tollide kadumise tähtajas. Vene poole hinnangul ei ole liidu laienemiskuupäev üheselt mõistetav tähtaeg.

Euroopa Komisjon on samas pidevalt rõhutanud, et leping laieneb uutele liikmesriikidele automaatselt ega ole mingite täiendavate läbirääkimiste objekt. Ka Arancha Gonzalez kordas komisjoni varasemat seisukohta ning lisas, et kõnealune leping ei konkretiseeri kuidagi Euroopa Liitu kuuluvate riikide arvu.

?Meie nägemuse põhjal piisab Euroopa Liidu laienemise toimudes vaid ühest informeerivast kirjast Venemaa vastavatele instantsidele. Selles palume me teadmiseks võtta fakt, et Euroopa Liitu kuulub 15 riigi asemel 25 ning vastavalt sellele laieneb ka partnerlus- ja koostööleping,? kirjeldab Gonzalez.

Euroopa Komisjoni kaubandusdirektoraadis on arusaam, et Venemaa ei saa ühegi liikmesriigi suhtes kuidagi ebasoosivalt käituda, sest heade kaubandussuhete torpedeerimine võib lõppkokkuvõttes ohtu seada 50 Venemaa kaubavahetusest ? just selline number väljendab Euroopa Liidu ja Venemaa kaubavahetust ühenduse laienemise järel.

Eesti välisministeeriumi pressiesindaja kinnitas, et ministeerium tagab Eesti seisukohtade ja huvide esindatuse selles küsimuses ELi koostööstruktuurides. Väliskaubanduspoliitika on ühine ja sellega tegeleb liidus Euroopa Komisjon, märkis pressiesindaja.

Vaatamata kõigele on Venemaa üritanud teha selgitustööd vajadusest siduda partnerlus- ja koostöölepingu laienemine uutele liikmesriikidele teatavate tingimustega. Komisjoni esindajad ei soostunud antud küsimust kommenteerima, küll aga avaldas seisukohta, et kaubandussuhete reguleerimisel Euroopa Liidu liikmesriigi ning mistahes kolmanda riigi vahel ei saa kõne alla tulla nende suhete sidumine mistahes muu valdkonnaga.

Eesti lähtub arusaamast, et liitumine Euroopa Liiduga kaotab rakendatavad topelttollitariifid Eesti ja Venemaa kaubavahetuses. Arancha Gonzalez on samuti veendunud, et vaatamata Venemaa aeg-ajalt esinevale retoorikale ei saa alates järgmise aasta maikuust mingisugustest topelttariifidest juttugi olla, kuivõrd siis on tegemist juba Euroopa Liidu ja Venemaa kaubandussuhetega ning selles pole ette nähtud mingeidki topelttolle. Gonzales kinnitas samuti, et kui niisugune praktika peaks ilmnema, sekkub koheselt Euroopa Komisjon ning asub vaidlusküsimusi lahendama liikmesriigi huve kõigiti kaitstes.