• OMX Baltic−0,42%300,01
  • OMX Riga−0,06%892,98
  • OMX Tallinn−0,6%2 068,62
  • OMX Vilnius0,24%1 202,47
  • S&P 5000,15%6 207,27
  • DOW 30−0,19%44 412,08
  • Nasdaq 0,58%20 320,77
  • FTSE 100−0,33%8 756,52
  • Nikkei 225−0,56%39 762,48
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,67
  • OMX Baltic−0,42%300,01
  • OMX Riga−0,06%892,98
  • OMX Tallinn−0,6%2 068,62
  • OMX Vilnius0,24%1 202,47
  • S&P 5000,15%6 207,27
  • DOW 30−0,19%44 412,08
  • Nasdaq 0,58%20 320,77
  • FTSE 100−0,33%8 756,52
  • Nikkei 225−0,56%39 762,48
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,67
  • 19.12.03, 00:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Venemaa tahab läbi rääkida topelttollide kaotamise ajas

?Venemaal tuleb kaubavahetuse tasandil unustada mõiste Eesti ning asendada see Euroopa Liiduga, vastasel juhul seab ta ohtu 50 oma kaubavahetusest,? ütles Euroopa Komisjoni kaubandusvoliniku Pascal Lamy pressiesindaja Arancha Gonzalez Äripäevale.
Euroopa Liidu ja Venemaa suhete legaalseks aluseks on 1994. aastal sõlmitud partnerlus- ja koostööleping, mille üheks osaks on kaubandussuhted. Koostöölepingu artikli 1 all seisab kahe poole partnerluseesmärkide kirjelduses muu hulgas: ?...edutada kaubandust ning investeeringuid ja harmoonilisi majandussuhteid rakendades selleks turumajanduse põhimõtteid?.
See määrab ka kaubandussuhete iseloomu. Eesti huvid antud küsimuses samastuvad liitumishetkest Euroopa Liidu huvidega ning igasuguste vaidlusküsimuste puhul asub liikmesriiki esindama ning kaitsma ühenduse vastav institutsioon. Seega peaks Venemaa likvideerima Eestile kehtestatud topelttollid.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Hiljaaegu on aga Venemaa mitmel korral avalikult väitnud, et uute riikide Euroopa Liiduga liitumise järel tuleks ELi ja Venemaa vaheline partnerlus ja koostööleping täiendavalt läbi rääkida. Silmas peetakse siin lepingu laienemist tulevastele liikmesriikidele.
Venemaa Eesti suursaatkonna vanemnõunik majandusküsimustes Sergei Avert?enko kinnitas Äripäevale, et läbirääkimised ELi ja Venemaa vahel käivad ja põhimõtteliselt peaksid topelttollid kaduma. Nõuniku sõnul on nüüd küsimus tollide kadumise tähtajas. Vene poole hinnangul ei ole liidu laienemiskuupäev üheselt mõistetav tähtaeg.
Euroopa Komisjon on samas pidevalt rõhutanud, et leping laieneb uutele liikmesriikidele automaatselt ega ole mingite täiendavate läbirääkimiste objekt. Ka Arancha Gonzalez kordas komisjoni varasemat seisukohta ning lisas, et kõnealune leping ei konkretiseeri kuidagi Euroopa Liitu kuuluvate riikide arvu.
?Meie nägemuse põhjal piisab Euroopa Liidu laienemise toimudes vaid ühest informeerivast kirjast Venemaa vastavatele instantsidele. Selles palume me teadmiseks võtta fakt, et Euroopa Liitu kuulub 15 riigi asemel 25 ning vastavalt sellele laieneb ka partnerlus- ja koostööleping,? kirjeldab Gonzalez.
Euroopa Komisjoni kaubandusdirektoraadis on arusaam, et Venemaa ei saa ühegi liikmesriigi suhtes kuidagi ebasoosivalt käituda, sest heade kaubandussuhete torpedeerimine võib lõppkokkuvõttes ohtu seada 50 Venemaa kaubavahetusest ? just selline number väljendab Euroopa Liidu ja Venemaa kaubavahetust ühenduse laienemise järel.
Eesti välisministeeriumi pressiesindaja kinnitas, et ministeerium tagab Eesti seisukohtade ja huvide esindatuse selles küsimuses ELi koostööstruktuurides. Väliskaubanduspoliitika on ühine ja sellega tegeleb liidus Euroopa Komisjon, märkis pressiesindaja.
Vaatamata kõigele on Venemaa üritanud teha selgitustööd vajadusest siduda partnerlus- ja koostöölepingu laienemine uutele liikmesriikidele teatavate tingimustega. Komisjoni esindajad ei soostunud antud küsimust kommenteerima, küll aga avaldas seisukohta, et kaubandussuhete reguleerimisel Euroopa Liidu liikmesriigi ning mistahes kolmanda riigi vahel ei saa kõne alla tulla nende suhete sidumine mistahes muu valdkonnaga.
Eesti lähtub arusaamast, et liitumine Euroopa Liiduga kaotab rakendatavad topelttollitariifid Eesti ja Venemaa kaubavahetuses. Arancha Gonzalez on samuti veendunud, et vaatamata Venemaa aeg-ajalt esinevale retoorikale ei saa alates järgmise aasta maikuust mingisugustest topelttariifidest juttugi olla, kuivõrd siis on tegemist juba Euroopa Liidu ja Venemaa kaubandussuhetega ning selles pole ette nähtud mingeidki topelttolle. Gonzales kinnitas samuti, et kui niisugune praktika peaks ilmnema, sekkub koheselt Euroopa Komisjon ning asub vaidlusküsimusi lahendama liikmesriigi huve kõigiti kaitstes.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 14 p 15 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele