Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Venemaa tahab läbi rääkida topelttollide kaotamise ajas

    ?Venemaal tuleb kaubavahetuse tasandil unustada mõiste Eesti ning asendada see Euroopa Liiduga, vastasel juhul seab ta ohtu 50 oma kaubavahetusest,? ütles Euroopa Komisjoni kaubandusvoliniku Pascal Lamy pressiesindaja Arancha Gonzalez Äripäevale.
    Euroopa Liidu ja Venemaa suhete legaalseks aluseks on 1994. aastal sõlmitud partnerlus- ja koostööleping, mille üheks osaks on kaubandussuhted. Koostöölepingu artikli 1 all seisab kahe poole partnerluseesmärkide kirjelduses muu hulgas: ?...edutada kaubandust ning investeeringuid ja harmoonilisi majandussuhteid rakendades selleks turumajanduse põhimõtteid?.
    See määrab ka kaubandussuhete iseloomu. Eesti huvid antud küsimuses samastuvad liitumishetkest Euroopa Liidu huvidega ning igasuguste vaidlusküsimuste puhul asub liikmesriiki esindama ning kaitsma ühenduse vastav institutsioon. Seega peaks Venemaa likvideerima Eestile kehtestatud topelttollid.
    Hiljaaegu on aga Venemaa mitmel korral avalikult väitnud, et uute riikide Euroopa Liiduga liitumise järel tuleks ELi ja Venemaa vaheline partnerlus ja koostööleping täiendavalt läbi rääkida. Silmas peetakse siin lepingu laienemist tulevastele liikmesriikidele.
    Venemaa Eesti suursaatkonna vanemnõunik majandusküsimustes Sergei Avert?enko kinnitas Äripäevale, et läbirääkimised ELi ja Venemaa vahel käivad ja põhimõtteliselt peaksid topelttollid kaduma. Nõuniku sõnul on nüüd küsimus tollide kadumise tähtajas. Vene poole hinnangul ei ole liidu laienemiskuupäev üheselt mõistetav tähtaeg.
    Euroopa Komisjon on samas pidevalt rõhutanud, et leping laieneb uutele liikmesriikidele automaatselt ega ole mingite täiendavate läbirääkimiste objekt. Ka Arancha Gonzalez kordas komisjoni varasemat seisukohta ning lisas, et kõnealune leping ei konkretiseeri kuidagi Euroopa Liitu kuuluvate riikide arvu.
    ?Meie nägemuse põhjal piisab Euroopa Liidu laienemise toimudes vaid ühest informeerivast kirjast Venemaa vastavatele instantsidele. Selles palume me teadmiseks võtta fakt, et Euroopa Liitu kuulub 15 riigi asemel 25 ning vastavalt sellele laieneb ka partnerlus- ja koostööleping,? kirjeldab Gonzalez.
    Euroopa Komisjoni kaubandusdirektoraadis on arusaam, et Venemaa ei saa ühegi liikmesriigi suhtes kuidagi ebasoosivalt käituda, sest heade kaubandussuhete torpedeerimine võib lõppkokkuvõttes ohtu seada 50 Venemaa kaubavahetusest ? just selline number väljendab Euroopa Liidu ja Venemaa kaubavahetust ühenduse laienemise järel.
    Eesti välisministeeriumi pressiesindaja kinnitas, et ministeerium tagab Eesti seisukohtade ja huvide esindatuse selles küsimuses ELi koostööstruktuurides. Väliskaubanduspoliitika on ühine ja sellega tegeleb liidus Euroopa Komisjon, märkis pressiesindaja.
    Vaatamata kõigele on Venemaa üritanud teha selgitustööd vajadusest siduda partnerlus- ja koostöölepingu laienemine uutele liikmesriikidele teatavate tingimustega. Komisjoni esindajad ei soostunud antud küsimust kommenteerima, küll aga avaldas seisukohta, et kaubandussuhete reguleerimisel Euroopa Liidu liikmesriigi ning mistahes kolmanda riigi vahel ei saa kõne alla tulla nende suhete sidumine mistahes muu valdkonnaga.
    Eesti lähtub arusaamast, et liitumine Euroopa Liiduga kaotab rakendatavad topelttollitariifid Eesti ja Venemaa kaubavahetuses. Arancha Gonzalez on samuti veendunud, et vaatamata Venemaa aeg-ajalt esinevale retoorikale ei saa alates järgmise aasta maikuust mingisugustest topelttariifidest juttugi olla, kuivõrd siis on tegemist juba Euroopa Liidu ja Venemaa kaubandussuhetega ning selles pole ette nähtud mingeidki topelttolle. Gonzales kinnitas samuti, et kui niisugune praktika peaks ilmnema, sekkub koheselt Euroopa Komisjon ning asub vaidlusküsimusi lahendama liikmesriigi huve kõigiti kaitstes.
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Balti börsid lõpetasid kvartali tõusupäevaga
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Eestis tegevuse müünud lihatootja loobus ka Rootsi ärist
Möödunud suvel Eesti Rakvere lihakombinaadi müünud Soome toidutootja HKScan on nüüd ära müünud ka tegevuse Rootsis.
Möödunud suvel Eesti Rakvere lihakombinaadi müünud Soome toidutootja HKScan on nüüd ära müünud ka tegevuse Rootsis.