Me peame suutma luua koostöövõrgustikke
Eesti edu alus Euroopas saab olla vaid see, kui suudame jääda iseendaks. Iseendaks oma majanduspoliitiliste valikute tuuma osas ? liberaalne ja lihtne maksusüsteem, vähereguleeritud majandus. Samas oleme muutmas oma majanduse paradigmat ? soovime liikuda investeeringutepõhisest ja paljuski allhankega seotud majandusest teadmistepõhisesse majandusse. Selleks, et säilitada oma põhiväärtused ja panna alus uuele, peame suutma luua koostöövõrgustikke. Koostööd oleme seni teinud paljuski regionaalsel tasemel, kus usutavasti kõik Läänemere äärsed riigid pingutavad, et see regioon oleks mitte ainult Euroopas, vaid ka maailmas kõige dünaamilisemalt arenev piirkond. Kuid väga tabavalt märgib Briti suursaadik Soome ja USA võrdlust tuues, et konkurentsivõime ja seega ka edu aluseks ei ole mitte üks konkreetne majandusmudel, vaid iga riik peab leidma oma. Et edukas olla, ei pea me ei soomestuma ega lätistuma, veel vähem amerikaniseeruma.
Maksusüsteemi ja vähese regulatsiooni alal oleme leidnud endale kindla liitlase brittide näol. See partnerlus tugevdab meie võimet jääda iseendaks ja suurendada oma konkurentsivõimet. See ei ole partnerlus suure ja väikese venna vahel, see on partnerlus ühiseid väärtusi jagavate partnerite vahel. Teisalt pole ühiseid väärtusi vaja kaugelt otsida. Panustamine teadus- ja arendustegevusse ning haridusse on soomlaste viimaste kümnendite edu saladus. Ka meie suund on valitud, see on teadmistepõhine majandus. Kui suurt eesmärki keegi ei vaidlusta, siis palju diskussioone on tekkimas nende konkreetsete sammude üle, mida riik, ettevõtjaid, ühesõnaga meie kõik peame lähiaastatel tegema.
Oleme endale võtnud ka sihiks jõuda 2014. a teadus- ja arendustegevuse kulude osas 3%ni SKPst. Suur eesmärk, mida ei pea siiski feti?eerima. Tähtis on, mida me selle raha eest saame, millist sotsiaal-majanduslikku mõju saavutame. Siinkohal on hea vaadata meie põhjanaabrite poole ja õppida nende kogemustest. Ilmselt ei ole vaja pimesi neid kopeerida, kuid õppida seda, kuidas on loodud selline konsensuslik foon riigi jõupingutustele nii teadus- ja arendustegevuse kui ka hariduse toetamisel. Parandamaks diskussiooni kahe riigi vahel ja loomaks reaalseid sildu koostööle peaks 2004. a mais Helsingis teoks saama meie Teadus- ja Arendusnõukogu ja Soome analoogi ühisistung kahe riigi peaministrite eesistumisel.
Tegemist oleks pretsedenditu ettevõtmisega, kuna ühe laua taga peaksid kokku saama 7 ministrit Soomest ja 4 Eestist, lisaks akadeemiliste ringkondade tippesindajad. Igal juhul on teadmistepõhine majandus ja Soome edu siin kindlasti meile eeskujuks ja me peame leidma lihtsalt oma tee.
Autor: Raul Malmstein