Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Tallinn taandarendab ühistransporti
Ühistranspordi operaatoritele eraldatav summa Tallinna linna eelarves on oluliselt vähenenud viimastel aastatel. Kinnitatud ühistranspordi arengukava järgi pidi 2004 a. antud summa osakaal linna tulubaasist moodustama taas 22,5%, viies rahastamise taseme jälle 2001. a tasemele, kuid mitte ka 1999. a tasemele.
Arengukava eesmärgiks oli pidurdada autode kasutamise kasvu Tallinnas ning säilitada ühistranspordi turuosa tänasel tasemel (30%), võrreldes autode kasutamisega. Linna seisukohalt on ühistranspordi eeliseks väiksem tänavapinna vajadus ühe sõitja kohta, võrreldes näiteks sõiduautodega ja väiksemad tänavate parandamisega ning laiendamisega seotud otsesed kulutused sõitja kohta.
Reisijateveo teenuse kvaliteedi kasv ja selle teostamise üks osa - investeeringud uude veeremisse - on selgelt linna prioriteediks, lähtudes 19.06.2003 Tallinna Linnavolikogu poolt kinnitatud määrusest ?Tallinna ühistranspordi strateegiline arengukava, teenindustaseme normid ja investeeringute ja rahastamise programm 2004-2010?.
Kogu ühistranspordi investeeringuteks Tallinnas seitsme aasta jooksul (2004-2010) on arengukavas ette nähtud 1,7 miljardit krooni. Ainuüksi Haabersti ristmiku rekonstrueerimise esialgne eelarve on üle 1,2 miljardi krooni, kuid juba täna peab arvestama veel 20 analoogse ristmiku rekonstrueerimistööga, mis tähendab Tallinnale 12 miljardi krooni suurust väljaminekut kasvava sõidunõudluse rahuldamisel. Seega on proportsioonid paigast ära ning ühistranspordile eraldatavaid summasid ei tohiks sentigi vähendada, võrreldes arengukavas ettenähtuga.
Ometi lähtub linna 2004. aasta eelarvest, et linn eraldab arengukavas vedajatele ette nähtud summast 77,8 miljoni krooni võrra vähem (547,6 miljoni krooni asemel 469,8 mln krooni). Arengukava koostamise käigus planeeris linn oma 2004. aasta tulubaasiks 2,4 miljardit krooni, kuigi praeguse eelarve järgi oodatakse suuremat, 2,9 miljardi krooni suurust tulu.
See annab vedajatele eraldatava rahastamise osakaaluks hoopis 16,2 protsenti, mis on veelgi väiksem tänavusest ning kinnitab veelgi linna suhtumist ühistransporti kui mitteprioriteetsesse valdkonda Tallinna linnas.
Võrreldes 2003. aastaga eraldatakse kolmele vedajale küll 45,6 miljonit krooni rohkem raha (kuigi arengukavas nähti ette 123,4 mln krooni), millest hinnanguliselt piletitulu kasv moodustab 13,6 mln krooni ja dotatsiooni kasv 32 mln krooni.
Kõik see annab kinnitust sellest, et Tallinna linn ei hakka täitma 19.06.2003 volikogu kinnitatud arengukava. Meile tarbijatele tähendab see logisevat, narmendavat ja taandarenevat ühistransporti ja lõputuid investeeringuid liiklussõlmedesse.
Autor: Toomas Tauts