Peeter Raidla • 23. detsember 2003 kell 22:00

Fjodor Berman ? Kopli tööstushiiu peremees

Uuel aastal täitub 52aastasel Fjodor Bermanil (pildil) 30 aastat päevast, mil ta Kaliningradi tehnikainstituudi värske lõpetajana Balti Laevaremonditehasesse vaneminsenerina tööle tuli. Pärast tehase etteotsa asumist ja selle edukat erastamist on Berman suutnud muuta tänase BLRT Grupi ja selle ligi 50 tütarettevõtet stabiilseks rahamasinaks, mille edukus rajaneb tegevushaarde ja ka -valdkondade pideval laienemisel.

Ehkki jaotamata kasum küünib eelseisval aastavahetusel üle Eesti tööstuse jaoks müstilise ühe miljardi krooni piiri, pole BLRT Grupp siiani veel kordagi dividende jaganud. Kogu teenitud kasum ja lisaks veel pankadelt laenatud sajad miljonid kroonid on investeeritud tootmise laiendamisse ja moderniseerimisse.

BLRT Grupi väärtuse hindab Fjodor Berman tagasihoidlikult veidi enam kui 100 miljoni dollari kanti, ehkki kõrvalt vaadates võiks see hinnang olla pea kaks korda kõrgem.

Eestit ja tema liberaalset majandust peab Berman suurepäraseks keskkonnaks ettevõtlusega tegelemiseks. Et BLRT Grupp on laienenud ka Lätti, Leetu ja Kaliningradi oblastisse, siis saab ta oma järeldustes tugineda ka tegelikele oludele. Näiteks Leedus, kus BLRT Grupp paar aastat tagasi ostis enam kui 1200 inimesele tööd pakkuva Klaipeda laevaremonditehase Vakaru Laivu Gamykla, torkab inimeste suhtumise ja mentaliteedi erinevus väga selgelt silma.

?Meil läheb seal suhteliselt raskelt. Oleme välja vahetanud ettevõtte finants-, majandus- ja laevaehitusdirektori,? tõdeb Berman.

Emaettevõtte esindajad on pidevalt Leedus kohal. Restruktureerimise ja ligi 150 inimese koondamise tulemusel on pööret kasumlikkuse suunas oodata juba uuel aastal.

?Eks oli meie endigi seas neid, kes kahtlesid Klaipeda tehase ostmise otstarbekuses,? meenutab Berman. ?Aga äri ei talu paigalseisu. Kui hiljaks jääd, asub keegi asemele.?

Tänu Klaipeda tehase ostmisele laienesid oluliselt BLRT Grupi võimalused laevade remondiks. Kui Tallinnas suudetakse teenindada maksimaalselt 200 m pikkusi laevu, siis Klaipeda tehas saab vastu võtta ka enam kui 200meetriseid aluseid.

?Meil avanes võimalus ehitada laevu Klaipedas ja teha nende lõppviimistlust Tallinnas. Kui vaja, võime jõude kiiresti ümber paigutada,? viitab Berman plussidele.

BLRT Grupi ettevõtetes käivad remondis pea kõik Eesti ja Soome vahet sõitvad nii tava- kui ka kiirlaevad.

?Soomes on vaid üks, Turu laevaremonditehas. Kuid nende dokid seisavad pikalt tühjana, sest sealsed hinnad on väga kõrged,? ütleb Berman. ?Samas ei meelita kliente mitte üksnes madal hind, vaid olulised on ka töö kvaliteet ja tähtajad. Soome suured reisilaevakompaniid ei hakka kunagi kvaliteedile lõivu maksma, järelikult ollakse meiega rahul. Sama võib öelda tankerite kohta, mille seisuaeg on äärmiselt kallis ? remonditöödega hilinemine päeva võrra võib kaasa tuua 15 000?20 000 euro suuruse trahvi.?

Berman ei välista sedagi, et BLRT Grupp jõuab oma tootmisega ka Soome. Seda küll ilmselt vaid teatud projektide raames, sest oma remonditehase rajamisel põhjanaabrite juures ei näe ta mõtet. Seda enam, et puhtalt laevaremondiga ära ei ela ? BLRT Grupi kogukäibest moodustab see küll suurima osa, kuid on tänase seisuga kõigest 30?50% ringis.

Tähtsuselt teisel kohal on laevaehitus ? hetkel on pooleli arvult viienda, Eesti moodsaima puksiirlaeva ehitus. Kuid juba on plaanis ka kalalaevade ehitus, mille järele tunnevad vajadust nii Eesti kui ka Soome firmad. Ning miks mitte kuivlastilaevade ehitus.

Tallinna Meretehases on käimas aktiivsed ehitustööd ning seal loodavad tingimused võimaldavad valmistada ka jahte ja luksuskaatreid.

Ent suur osa BLRT Grupi tegevusest on laevaremondist ja -ehitusest üsna kaugel. Näiteks tütarfirma Marketex valmistab lisaks nn lõhetoitmispargastele ja sadamakraanadele ka gaasil ning diislikütusel töötavaid elektrijaamu ? Pakistanis, Etioopias ja nüüd ka Indoneesias. Lisaks paberitehase konveierliine, konteinerveokite sildu, tuulegeneraatorite torne, väetiseterminale jms. Muide, Tallinna keskel kerkiv Vabaduse kell sai oma metallkonstruktsiooni Kopli poolsaare tipust.

Balti riikides ja Kaliningradi oblastis on BLRT Grupi ühel tütarettevõttel oma müügivõrk, kus pakutakse klientidele müügiks metalli ja metallkonstruktsioone. Teine ?tütar? tegeleb metallijäätmetega, olles oma kogustelt jõudmas samale tasemele senise monopolisti Emexiga.

Lätis, Liepajas on aga koos sakslastega loodud tehas, mille peamine toodang on hapnik. Samas on loodud oma müügivõrk, mis müüb nii omatoodetud kui ka ostetud tööstus- ning meditsiinilist gaasi ning kõikvõimalikke gaasiseadmeid.

Mainimist väärib raudteetehnika remondi- ja renoveerimisfirma. Hiljuti võideti koos Riia tehasega RVR konkurss Leedu raudtee diiselrongide moderniseerimiseks. Muide, ka kõik enne ?ameeriklaste? saabumist Eesti Raudteel kasutatud diiselvedurid olid BLRT tehastest läbi käinud. Samas saavad uue elu ka vagunid ning valmivad uued rattapaarid.

Et kõigel silma peal hoida, on Bermanil kombeks teha hommikuti koos ülejäänud tippjuhtkonnaga visiite BLRT Grupi erinevatesse ettevõtetesse. ?Nendel kuni tunnistel kohtumistel mingeid globaalseid probleeme ära ei lahenda, aga saame sealt oma mõtetele tuge ? lisaks sõnadele võime oma silmaga veenduda, kuidas asjad laabuvad,? põhjendab ta ringkäikude vajalikkust. Ka Klaipedas, kus Bermangi on sage külaline, viidi sama tava sisse.

Ekspordi osakaal BLRT Grupi kogukäibes kõigub 65% ja 80% vahel. See annab ka põhjust suhtuda Eesti ühinemisse euroliiduga optimistlikult. ?Paljud kurdavad, et euroliit tekitab probleeme. Loomulikult tekitab. Aga otsus on tehtud ja pole enam mõtet kurta. Vaja on tegutseda, et probleemidest jagu saada. Ja panus tuleb teha neile eelistele, mis seoses euroliitu astumisega avanevad,? selgitab Berman tegevustaktikat.

?Olen juba ammu imestanud, kuidas Fjodor Berman on suutnud sedavõrd raske majandussektori kasumlikult tööle panna,? ütles Kalevi juht Oliver Kruuda.

?Berman on suutnud koos oma mänedžmendiga ettevõ edendada ja jäest laiendada, tuginedes just vanale heale inseneritö,?kommenteeris ta BLRT Grupi tegemisi. ?uu Eesti ettevõs rajaneb ju valdavalt sellel, kuidas odavalt kokku osta ja kallimalt edasi müereriigis on küevaehitus alati olnud, aga Berman on suutnud selle siin Eestis uuesti ellu ätada. Ta maksab töstele head palka ja teenib ka ettevõle head kasumit.?

Kruuda, kes ise pälvis Äripäeva aasta ärimehe tiitli eelmisel aastal, leidis, et Fjodor Berman on selle tiitli juba ammu ära teeninud.

?Eesti riik peaks mõtlema, kuidas ta saaks aidata BLRT Grupil oma tegevust edasi arendada. Riik pöörab sellele ju äärmiselt vähe tähelepanu. Ka riigi tellimus on sisuliselt nullilähedane,? sõnas Kruuda.

Hetkel kuum