• OMX Baltic−0,33%301,29
  • OMX Riga0,02%893,52
  • OMX Tallinn0,56%2 081,11
  • OMX Vilnius−0,12%1 199,62
  • S&P 500−0,11%6 198,01
  • DOW 300,91%44 494,94
  • Nasdaq −0,82%20 202,89
  • FTSE 1000,28%8 785,33
  • Nikkei 225−1,24%39 986,33
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,66
  • OMX Baltic−0,33%301,29
  • OMX Riga0,02%893,52
  • OMX Tallinn0,56%2 081,11
  • OMX Vilnius−0,12%1 199,62
  • S&P 500−0,11%6 198,01
  • DOW 300,91%44 494,94
  • Nasdaq −0,82%20 202,89
  • FTSE 1000,28%8 785,33
  • Nikkei 225−1,24%39 986,33
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,66
  • 02.01.04, 08:30
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Statistikaamet: SKP kasv III kvartalis jätkus

Statistikaameti esialgsetel andmetel kasvas 2003. aasta III kvartalis sisemajanduse koguprodukt (SKP) võrreldes aasta varasemaga 4,6%.
Jooksevhindades oli SKP 29,7 miljardit krooni ja 2000. aasta püsivhindades 25,5 miljardit krooni.
Eelmise aasta üheksa kuu kokkuvõttes oli SKP jooksevhindades 86,9 miljardit krooni ja 2000. aasta püsivhindades 75,7 miljardit krooni ehk 4,4% suurem kui 2002. aasta üheksa kuu kokkuvõttes.
Tegevusalati suurenes lisandväärtus kõige enam mäetööstuses (10,1%) ja ehituses (8,7%), järgnesid töötlev tööstus (7,3%), veondus, laondus ja side (6,7%), elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus (5,1%) ning hulgi- ja jaemüük (5,1%). Lisandväärtus vähenes kõige enam metsamajanduses (14,7%). Järgnesid kalandus (10,7%) ja finantsvahendus (6,8%). SKP kasvu mõjutasid kõige enam töötlev tööstus, veondus, laondus ja side, hulgi- ja jaemüük ning ehitus, kokku oli nende tegevusalade lisandväärtuse osatähtsus lisandväärtuse kogusummas 58,4%.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Tarbimise meetodil jooksevhindades arvutatud SKPs suurenes 2002. aasta III kvartaliga võrreldes veidi kaupade ja teenuste ekspordi ning impordi osatähtsus. Püsivhindades arvutatud SKPs suurenesid eratarbimiskulutused 5,3%, valitsemissektori lõpptarbimiskulutused 5% ja kapitali kogumahutus põhivarasse 9,4%. Kaupade ja teenuste import kasvas 10,2%, eksport aga vaid 4%. Kaupade import kasvas kiiremini kui eksport (vastavalt 14,1% ja 3,8%). Teenuste eksport kasvas 4,4%, import aga kahanes 4,5%. Sisemajanduse nõudlus suurenes 6,4%.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 15 p 8 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele