Riigi Kinnisvara AS võib saada börsiettevõtteks

Riigi Kinnisvara ASi juht Enn Teimann ütles: ?Börs ja Riigi Kinnisvara on täna väga julge mõte, aga miks ka mitte!? Riigi Kinnisvara areneb, et saada müügikõlblikuks, selgitas ta. Praegu võib müük tekitada raskusi, sest ettevõte ei teeni rendilt veel piisavalt kasumit. Teimanni sõnul ei langeta aga börsilemineku otsust tema, vaid omanik, riik.

?See on kindlasti väga suur poliitiline otsus,? kommenteeris börsilemineku võimalust rahandusministeeriumi finantspoliitika osakonna juht Veiko Tali. ?Kaugemas tulevikus pole välistatud Riigi Kinnisvara müük või osaline müük, sealhulgas börsile minek,? sõnas ta. Müügist on pikaajaliste plaanidega seoses juttu olnud, kuid Tali ütles, et tema hinnangul ei juhtu seda enne viit aastat.

Tali rääkis, et rahandusministeerium vaatab tulevikuplaanide tegemisel Riigi Kinnisvara senist toimimist ja rolli riigi eelarvepoliitika seisukohalt. Lähikuudel valmivas plaanis arvestab rahandusministeerium eelkõige muutusi Riigi Kinnisvara viimase kolme kuu majandustulemustes.

?Arvan, et Riigi Kinnisvara oleks müügikõlblik siis, kui suurem osa meile kuuluvatest büroomajadest oleks juba saneeritud,? täpsustas Teimann.

Samas, otseselt raha hankimiseks pole Riigi Kinnisvaral börsile minna vaja. Ettevõte saab Teimanni sõnul võlakirju müüa või hoonete kordategemiseks võtta hea protsendiga laenu.

Kuna Riigi Kinnisvara haldab ja hooldab hooneid efektiivsemalt, kui tehti töid enne hoonete üleandmist, ning riigihankena tellitud hooldusteenus hoiab tänavu veelgi raha kokku, saab Riigi Kinnisvara hakkama ka oma rahaga. Tänavu võib hoonete kordategemiseks loobuda uute laenude võtmisest, rääkis Teimann.

Riigiasutuste kulud jääksid kinnisvara üleminekul sama suureks kui asutuse eelarves plaanitud, lubas Teimann. ?Hilisema koostöö tulemusena saaksime investeerida hoonete kordategemisse. Riik ei pea investeerima ja selle kokkuhoiu arvel saaks üüri sujuvalt suurendada. Riigieelarve seisukohalt oleks see kindlasti soodne.?

Mullu otsustas justiitsminister Riigi Kinnisvarale üle anda kolm vanglat, milleks on Murru, Harku ja Tallinna vangla. Vanglad lähevad uue omaniku kätte 0kroonise turuväärtusega, sest vanglatel kui eriotstarbelistel ehitistel ei saa turuväärtust olla, ütles Teimann. Tema sõnul on justiitsminister Ken-Martti Vaheriga olnud juttu ka ülejäänud vanglate haldamisest. Plaani teostumisel võtab Riigi Kinnisvara oma bilanssi kõik Eesti vanglad peale Tartu vangla.

Lisaks ehitab Riigi Kinnisvara tänaste ehitushindade juures ca 400 mln kroonise maksumusega Viru vanglat, mis peaks valmima 2007. aastal. Tööd on jõudnud detailplaneeringuni ja tänavu kuulutatakse välja hange projekteerija leidmiseks. Aprillis valmib ümmarguse põhiplaaniga politseijaoskond Lasnamäel. Detailplaneeringujärgus on Põhja-Tallinna politseijaoskond.

Teised ministeeriumid peale rahandus-, justiits- ja siseministeeriumi on kinnisvara üle andnud väga vähe või üldse mitte, sest nad ei ole seda pidanud õigeks, ütles Veiko Tali. Samas, kohustuslikkust ka ei ole. ?See oli meie teadlik otsus, et kinnisvara üleandmine oleks vabatahtlik protsess, mitte seadusega määratud. Kui kõik oleks kohustuslikus korras ja korraga kinnisvara üle andnud, poleks olnud Riigi Kinnisvara võimeline seda vastu võtma,? selgitas Tali.

?Soovisime ka, et Riigi Kinnisvara ei kujuneks halvas mõttes monopoliks, et tal oleks aega end hea haldajana tõestada ja riigiasutustel soovi korral võimalik üürida büroopinda teiste kinnisvaraomanike käest, nagu seda teeb täna politsei,? lisas Tali.

Riigi Kinnisvara haldab hetkel 75 kinnisvaraobjekti, kavandades kolme kuni viie aastaga üle võtta enamiku riigi kinnisvaraobjektidest. Riigile kuulub kokku umbes 500 büroohoonet ja 10 000 muud kinnisvara. Haldamisel seab Riigi Kinnisvara eesmärgiks saavutada kolme aasta jooksul 7% omakapitali tootlus. 2002. aastal oli omakapitali tootlus 2,4% ja mullu üheksa kuu jooksul 4,6%.

2002. aastal müüs Riigi Kinnisvara kümme kinnistut kokku 22,3 mln krooni eest ja mullu seitse kinnistut 28,5 mln krooni eest. Hoonete nüüdisajastamiseks ja ehitusse on ettevõte kahe aasta jooksul investeerinud ca 220 mln krooni.

Aasta lõpu seisuga töötas ettevõttes 230 inimest, nendest 28 keskkontoris. Alates 1. jaanuarist on töötajaid 137 võrra vähem.

Tõnis Oja, Äripäev

Riigi Kinnisvara ASi taolise ettevõtte börsileminek oleks igati tervitatav. Miks peakski riigile kuuluva kinnisvara haldamisega tegelema mingisugune eriline ettevõte.

Kuu aega tagasi kirjutas Äripäev, et Tallinna börsile soovib minna Taani kinnisvarafirma Baltic Property Trust Secura. Veidi rohkem kui aasta tagasi kirjutasime selles samas rubriigis tuntud kohaliku kinnisvaraarendaja Ober-Hausi võimalikust börsilemineku soovist.

Väga hea näide kinnisvaraettevõttest, mille tegevus on analoogiline tavalise börsiettevõttega, on Rootsi Vasakronan, mis loodi 1993. aastal Rootsi riikliku kinnisvaraettevõtte baasil. Endise monopoli lõhkumine 1993. aastal andis avalikule sektorile (riigiasutustele ja -agentuuridele) vabamad käed rendipindade hankimisel. Algselt kuuluski firmale väga eripalgelist kinnisvara, alates Rootsi agronoomiaülikooli hoonetest kuni nn eriotstarbeliste hooneteni, näiteks vanglad ja erikoolid.

Edaspidi toimus firma spetsialiseerumine, mille käigus osa kinnisvara müüdi maha, osalt tegeldi aga teiste kinnisvarafirmade ülevõtmisega. Näiteks 1997. aastal võeti üle Stockholmi börsil noteeritud Malmö linnas asuv Gotic.

Kui vaadata Vasakroneni aasta- ja kvartaliaruandeid, oleks nagu tegemist ehtsa börsiettevõttega (igal juhul aastaraamatute kvaliteet ületab tunduvalt nii mõnegi Tallinna börsil noteeritud ettevõtte aastaraamatu kvaliteeti).

Äripäev on varem toetanud investeerimispankur Joakim Heleniuse ideed raha hankimiseks vanglad erastada. Samas võiks neid vanglaid hallata börsiettevõte Riigi Kinnisvara. Kolm vanglat ongi Riigi Kinnisvara ASi bilanssi läinud, plaanide kohaselt läheksid ettevõttele ka teised vanglad (v.a Tartu).

Kõikide muude plusside-miinuste juures eristab börsiettevõtteid suurem avalikkuse tähelepanu ja läbipaistvus. See minimeerib igasugused võimalikud ebaefektiivsed käitumised, mis riiklike ettevõtete puhul on kahjuks tihti üsna tavalised.

Riigikontroll ei pea siis enam Riigi Kinnisvara ASiga tegelema, tema asemel kontrollib selle tegevust ajakirjandus ja finantsinspektsioon.