Reiljani soovi täitumine toob 100 miljonit krooni kasumit

Miljonid kroonid seisavad valitsuse loa taga muuta Harjumaal tiheasustuse alaks neli mereäärset piirkonda: Keila vallas Lohusalu, Keila-Joa ja Kõltsu ning Jõelähtme vallas 85 hektarit rannaala. Igas piirkonnas eristub üks firma, kellele muudatus on eluliselt vajalik äriplaani osa ja tähendab rahas mõõdetavat kiiret võitu.

Maa turuhinna tõusu kaudu võidavad Oliver Kruuda-Jaanus Otsa Keila-Joa piirkonna arendus, Urmas Sõõrumaa-Toomas Annuse arendatav uuselamurajoon Kõltsu mõisa lähedal, Toomas Tooli Lohusalu konverentsikeskus ja Sulo Nigul-Jens Haug, kel on 85 hektariline rannaala Jõelähtmel.

Villu Reiljan eitas võimalust, et tema toetusel võiks olla rahas mõõdetav väärtus. ?Maa hind valitsuse otsuse tulemusel ei tõuse ega lange. Maa hinna kujundavad kolm komponenti: asukoht, asukoht ja asukoht,? väitis Villu Reiljan e-kirjas.

Kinnisvarafirma Uus Maa analüütiku Ain Kivisaare hinnangul lisab aga luba tiheasustuseks maa hinnale veerandi kuni kolmandiku.

Lisaks tõuseb kinnistu väärtus sadakonnal Keila valla väikemaaomanikul, kelle krunt asub arendajate naabruses ja jääb tiheasutuse alale. Enamik neist pole maa planeerimistingimuste muutmist taotlenud, samuti ei näe selles piirkonnas tiheasustust ette valla üldplaneering. ?Paljud maaomanikud ei teagi, et valitsusse esitatud ettepanek neid puudutab,? ütles Harju maavanem Orm Valtson.

Valdadel on põhjust kinnisvaraarendajate tegevust toetada, sest rannale kalli krundi ostnud inimesed lisanduvad valla maksumaksjate perre.

Ennast avalikkusele rannaalade kaitsjana esitlenud Villu Reiljani kommentaarid keskendusid mulje jätmisele, et ministril pole asjaga otsest seost. Tema saadetud e-kirjast selgus, et taotluse esitasid vallad, ministeeriumil pole teadmist kinnisvaraarendusest ning ta vaid vahendas valdade taotlusi. Jõelähtme vald esitas taotluse suvel, see jõudis ministri vahendusel valitsuse istungile alles koos detsembris esitatud Keila valla taotlusega.

Samuti välistas rahvaliitlasest minister oma toetuses arendajatele võimaliku poliitilise liini, kuigi näiteks Keila vallas on võimul Rahvaliit. Kaks valitsuse otsusest võitjat ? Urmas Sõõrumaa ja Skanska EMV ? on olnud Rahvaliidu ametlikud rahastajad.

Valitsuse lauale pandud taotluste sekka on sattunud kurioosum, kus valitsus on osutunud kohtuinstantsiks. Annuse-Sõõrumaa firma Rannailu planeerib Keila vallas 46 majalist elurajooni ja sealhulgas 12 maja ehituskeelu vööndisse. Kui vald selleks loa andis, kaebas keskkonnainspektsioon valla kohtusse. Vald oli sunnitud ehituse keelama, kuid asus valitsuselt taotlema paberit, et see ehituse siiski seaduslikuks kuulutaks.

?Kas see on eetiline!? Mina küll kommenteerida ei taha,? ütles keskkonnainspektsiooni Harjumaa osakonna juhataja Tiia Klaar.

Villu Reiljan: ?Tõepoolest, seda ei suuda seletada! See oleks väga paha lugu, aga selle eest, et valitsus ei sekkuks kohtu otsustesse, peab hea seisma riigikantselei ja peaminister.?

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Meelis Atonen: ?See on küll huvitav. See asjaolu on mulle uus!?

Jõelähtmel 85hektarilise rannatüki omanik Sulo Nigul ei varja, et just tiheasustuse eeldusega maa üldse osteti ja tema edaspidine tegevus sõltub valitsuse otsusest. ?Valla üldplaneeringu järgi on see perspektiivne tiheasustusala. Selle perspektiivi realiseerumist ma nüüd tahaksingi näha,? ütles ta.

Eelmise aasta lõpus lükkas valitsus Reiljani taotluse teadmata ajaks edasi.

Ain Kivisaar, Uus Maa kinnisvaraanalüütik:

Elamukruntideks jagatuna on kõnealuste kruntide praegune müügihind 200 krooni ruutmeeter.

Piirkonna tiheasustusalaks määramine lubab ehitada merele lähemale, võimaldab moodustada väiksemaid elamukrunte ja küsida ostjatelt kõrgemat ruutmeetri hinda. Samuti kiireneb detailplaneeringu menetlus ja bürokraatia.

Tänu loetletud asjaoludele tõuseks maa turuväärtus veerandi kuni kolmandiku võrra.