Rakvere valla talupidaja kaebas PRIA kohtusse, sest talumehe arvates käitus riigiamet teda kontrollides valesti.
Maaharijate meelest ei tohiks põldude suuruse kohta käivad andmed erinevates riigiregistrites erineda, kirjutab Virumaa Teataja.
Tartu halduskohus rahuldas talunik Hannes Konisti kaebuse Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) vastu.
Probleemiks oli põldude suurus, millega maamehed juba pikemat aega kimpus olnud. Asi selles, et teinekord on ühel põllulapil kaks erinevat pindala. Maakatastris ehk lihtsamalt öeldes maaregistris võib kirjas olla üks põllu pindala, PRIAs aga teine. See tuli ilmsiks, kui PRIA ametnikud hakkasid GPS-aparaadiga teraviljatoetuse taotlejate põlde üle mõõtma. Kui pinnavahed ületavad lubatu piiri, jääb talunik valetajaks ja toetust vähendatakse. Põlluharijad võtavad andmed aga maaregistrist.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Rakvere valla talupidaja Juhan Kangur, kelle põlde PRIA mõõtis, ütles: ?Pigem lähevad põllud suuremaks, püüan ju iga serva täis külvata.?
Rakvere valla Kõrtsi talu omanik Hannes Konist aga kaebas PRIA kohtusse.
30. juulil mõõtsid PRIA Tartu ametnikud GPS-aparaadiga Rakvere valla taluniku Hannes Konisti põldu ja leidsid, et toetuse saamiseks kirja pandud 26,9 hektari suuruse põllu pind on 0,58 hektarit väiksem kui Konisti toetusesaamise avalduses kirjas. 1. augustil kontrollis talu teist 26,32-hektarist põldu PRIA kohalik töötaja, kes avastas 0,42-hektarise vahe.
Hannes Konist oli teraviljatoetuse taotlemisel kasutanud maakatastri andmeid, kus tema sõnul on külvipinnast juba maha arvestatud teeservad, põllupeenrad ja kivihunnikud. ?Maakatastri info järgi arvestatakse ju ka maamaksu,? nentis talunik. ?Põlluharijal polegi teistsuguseid andmeid kuskilt võtta. Kui mulle antaks valem, mille järgi põllu suurust arvestada, siis ma teeks seda,? arutles ta. ?Arusaamatu, kas PRIA mõõtmised on seaduslikumad kui maakatastri andmed,? ei oska Konist seisukohta võtta.