Autokaubamajade eksitavad lubadused

Sõiduautode maaletoojad ja müüjad on väljendanud erinevaid seisukohti uutele sõiduautodele kaasa antavate garantiitingimuste sisu ja rakendamise osas (vt ÄP, 18.12. 2003). Kuna võlaõigusseaduse jõustumise järel on müügigarantiiga seonduv pidevalt segadusi tekitanud, tuleks küsimust tarbija seisukohalt lahti mõtestada.

Uue auto müümisel tuleb eristada erinevaid kaubagarantii liike. Lähtudes eeldusest, et uus auto müüakse kestvuskaubana, laieneb sellele nn seaduslik garantii, mille kestuseks on tarbijale müümisel kaks aastat. Kui müüdud auto ei vasta kokkulepitud tingimustele; ei sobi ostja soovitud või müüja lubatud kasutusotstarbeks või ei ole tarbija eeldatava koostekvaliteediga, võib tarbija esitada müüjale pretensiooni kuni kahe aasta jooksul auto üleandmise hetkest. Esimese kuue kasutuskuu jooksul ilmnenud puuduse korral eeldab seadus, et autol esines puudus juba auto tarbijale üleandmise hetkel.

Lisaks seaduslikule garantiile võivad automüüjad parema müügiedu saavutamiseks ja usaldusväärsuse tõestamiseks omalt poolt kaasa anda ka vabatahtliku garantii (nn müügigarantii). Sellist kohustust turustajal pole, kuid juba väljalubatud garantiitingimused on siduvad. Müügigarantii andja võib peale auto tootja (nn tehasegarantii) olla iga turustussüsteemi lüli. Näiteks lubab AS Korea Auto oma veebilehel, et annab Hyundai Motor Company kolmeaastasele tehasegarantiile lisaks täiendava müügigarantii 5 aastat või läbisõiduni 150 000 kilomeetrit.

Reeglina võimaldavad autotootjad senise praktika andmetel tehasegarantii avanemise ainult ametlikele esindustele täpselt kindlaks määratud nõuete täitmisel. Müügigarantii ulatuse ja teostamise tingimused määrab müüja või muu turustusketi lüli ise omal äranägemisel. Kuna müügigarantii on täiendav garantii, siis on selle eesmärk anda tarbijale seaduses sätestatust soodsam seisund. Ka müügigarantii kehtivus algab üldjuhul auto tarbijale üleandmise hetkest.

Äripäeva artiklist ilmneb, et osa automüüjaid annab autole kaasa müügigarantii, millega seotud teenuseid müüja ise ei osuta või ei teosta seda täies mahus. Sõltumata sellest, kas lõppmüüja annab müüdud autoga kaasa ainult tehasegarantii või lisab sellele omapoolse lisagarantii, on lõppmüüja kohustatud garantiis välja tooma andmed isiku kohta, kelle poole garantiist tulenevate õiguste kasutamiseks tuleb pöörduda. Kui auto lõppmüüja ise ei osuta auto hooldamise ja parandamisega seotud teenuseid, on ta kohustatud sõltumata garantii tingimustest andma tarbija nõudmisel nii auto üleandmisel kui hiljem teavet selliste teenuste kasutamise võimalustest. Kui tarbija müüja nimetatud remonditöökojast teenust ei saa või ei toimu see müüja lubatud tingimustel, on tegu müügilepingu rikkumisega võlaõigusseaduse mõttes.

18. detsembri Äripäevas viitab AS Premium Motors nõukogu esimees Tiit Arge sellele, et nende firmast ostetud autodega kaasneb vähemalt tehasegarantii tingimustele vastav garantii. Tehasegarantii tingimuste osas viitab Arge Euroopa Liidu Komisjoni määrusele ning sinna juurde käivale selgitusbro?üürile, mida ei saa aga täna kuidagi õigeks pidada. Nimetatud määrus kuulub konkurentsiõiguse valdkonda ja reguleerib konkurentsi mootorsõidukisektoris. Tarbijale antava müügigarantii sisu, ulatust jm seonduvaid küsimusi selle määrusega ei reguleerita. Tarbijat kaitsevad vastava määruse sätted kaudselt, võimaldades teenuse saamisel suuremat valikuvabadust.

Määruse preambula kohaselt on mootorsõidukid kallid ja tehniliselt keerukad liikuvkaubad, mis eeldavad korrapäraseid ja erakorralisi remondi- ja hooldustöid. Seejuures ei pea määruse järgi uute mootorsõidukite turustajad tingimata ise osutama remondi- ja hooldusteenuseid, vaid võivad selleks sõlmida allhankelepingu tarnija turustussüsteemi kuuluva ühe või mitme remonditöökojaga. Tarnijale jäetakse õigus nõuda turustajalt, et ta annaks tarbijale remonditöökoja nime ja aadressi.

Arge viidatud määruse osas on lisaks eeltoodule oluline teada, et see jõustub Eestis alles pärast liitumist ELiga. Seega enne 1. maid ei ole sellele määrusele viitamine automüüjate poolt asjakohane ning on käsitletav tarbija eksitamisena. Tarbija peaks sellest tulenevalt hilisemate vaidluste vältimiseks uue auto ostmisel alati täpsustama müügigarantii ulatust ning selgitama, kus ja millistel tingimustel hooldus- ja remonditööd võimalikud on.

Autor: Margus Kingisepp