Kolmnurktehingud Euroopa Liidus

Kolmnurktehingu korral müüakse kaup ühe liikmesriigi (nt Soome) maksukohustuslaselt teise riigi (nt Eesti) maksukohustuslasele, kes müüb selle omakorda kolmanda liikmesriigi (näiteks Läti) maksukohustuslasele, aga kaup ise liigub otse Soomest Lätti.

Esimese müüja jaoks on see ühendusesisene käive. Eesti edasimüüja deklareerib samuti ühendusesisese käibe, aga ka soetuse kolmandas riigis, so Lätis ning seejärel toimub Lätis sisuliselt siseriiklik tehing Eesti ja Läti maksukohustuslase vahel.

Samas ei teki Eesti edasimüüjal registreerimise kohustust Lätis, sest kolmnurktehingu puhul arvestab soetuselt käibemaksu see, kellele kaup otse toimetati.

Kaugmüük on samuti uus mõiste, mis on liikmesriikidevahelise kaubanduse eriskeem kauba müümisel otse teise liikmesriigi füüsilistele isikutele (nt postimüük). Sellist müüki võib teha lähteriigi käibemaksuga kuni teatud piirmäära (Eestis 550 000 kr) ületamiseni ja seda loetakse lähteriigi siseriiklikuks käibeks. Piirmäära ületamisel on kaugmüüja kohustatud end Eestis registreerima maksukohustuslaseks ning maksma Eestis käibemaksu siin teostatud kaugmüügilt.

Sarnane regulatsioon on ka kaugmüügil Eestist teise liikmesriiki. Kui kaugmüüja ei tegele ettevõtlusega sihtriigis, võib ta määrata endale maksuesindaja. Kui maksukohustuslane teostab kaugmüüki mitmesse liikmesriiki, siis tuleb jälgida vastavate liikmesriikide kaugmüügi piirmäärasid. Ühe riigi piirmäära ületamine ei kohusta kaugmüüjat registreerima end teistes riikides.

Vaata lisaks Riigi Teatajast käibemaksuseaduse kohta

Autor: Urmas Koidu