Ehitisregister pidurdab tehinguid vallasvaraga

Tegemist on üle-eestilise probleemiga, sest ehitisregister vahetas välja senised kohalike omavalitsuste juures tegutsenud hooneregistrid.

Vallasasjadega tehakse notaribüroode vahendusel mitusada tehingut kuus. Ehitisregister ei anna notaritele kindlustunnet, et kinnitatud tehingud on õiguspärased. Probleem puudutab kõiki, kel on tegemist vallasasjade ostu-müügiga, see on korterite ostjaid ja müüjaid, notareid, kinnisvarabüroosid ning panku. Praeguse seisuga on vallasasjade ost-müük sisuliselt peatunud, sest notarid ei taha tehinguid kinnitada ja pangad ei ole nõus andma vallasasjade ostmiseks laenu.

Ehitisregistriga seotud probleemidega on seisnud silmitsi advokaadibüroo Eipre ja Partnerid jurist Karin Kuuskemaa. ?Süsteem ei tööta,? iseloomustas ta ehitisregistri tegevust, ?täielik segadus on praegu.? Ta ütles, et on üritanud kinnitada vallasasjade ostu-müügitehinguid Tallinnas ja Järvakandi vallas, aga asjaajamine on takerdunud ehitisregistri süsteemi. Kui varem võis ehitise müüja võtta ise hooneregistrist tõendi ja selle alusel kinnitas notar tehingu, siis nüüd peab notar või kohalik omavalitsus ise hankima infot ning tehingu registreerima. See aga ei õnnestu.

Tallinna notar Maive Ottas ütles, et uuel aastal kohalikud hooneregistrid välja vahetanud ehitisregister küll töötab, aga sellega on probleeme. ?Ma ei saa kontrollida, kas andmed on õiged,? kommenteeris Ottas ehitisregistri tegevust. Tema sõnul on sellega seoses juba tekkinud tagasilööke, näiteks pole näha korteriomandis olevate osade suurus ja seetõttu võivad läbi minna vead. Mitu sõlmitud tehingut on jäänud üldse registreerimata. ?Programm ei võta vastu. Ütleb, et keelatud,? lisas Ottas.

Probleemid ehitusregistris andmete registreerimisega tähendavad seda, et notar küll kinnitab näiteks korteri ostu-müügi, ent seda ei registreerita. Jääb võimalus, et müüja müüb oma korteri üheaegselt mitmele inimesele. ?Teeme tehinguid, aga hoiatame ostjat,? ütles Ottas.

Kinnisvarafirma Uus Maa juht Jaanus Laugus ütles, et probleemid ehitisregistriga viivad olukorrani, kus pangad ei taha vallasvaraga tehinguid vormistada. ?Neil, kellel andmed on registreeritud, pole müügiga häda,? lisas Laugus. Tema sõnul ei kinnita notarid tehingut, kui tehingul on mingi nüanss, näiteks korteril on mitu omanikku.

Laugus ütles, et turul tehakse umbes pooled tehingutest vallasasjadega. Enamik järelturul müüdavatest korteritest on vallasasjad.

Hansapanga avalike suhete esindaja Kristiina Tamberg tunnistas samuti probleemi olemasolu. ?Saame teha tehinguid, kus notaril on võimalik saada ehitise kohta ehitisregistrist korrektset infot,? märkis Tamberg, ?kuid mitmetel juhtudel tuleb tehing edasi lükata.? Hansapank tegutseb praegu selle nimel, et koostöös ministeeriumide ja notarite kojaga leida süsteemi toimivaks muutmise võimalus.

Ühispank on ehitisregistri andmete kõikuva kvaliteedi ja notarite vastutuse välistamise tõttu otsustanud, et vallasasjast tagatise korral makstakse laen välja alles pärast seda, kui notar on pangale esitanud ehitisregistri väljavõtted, mis tõendavad müügi ja pandi kohta ehitisregistrisse märke tegemist.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi juures ehitusregistri käivitamisega tegeleva Tuulikki Laessoni sõnul probleemi pole. ?Lihtsam, parem ja kasulikum,? kirjeldas ta uut süsteemi. Probleem on peamiselt selles, et süsteemi ei osata kasutada, ent see on mööduv.

Laesson ütles, et kui seni töötas hooneregistrites üle Eesti 128 inimest, kelle peale kulus aastas 22 miljonit krooni, siis praegu saab hakkama viie inimesega. Süsteemi ülalpidamiseks kulus varem 26 miljonit, nüüd 1,7 miljonit krooni aastas. Uue süsteemiga ei pea inimesed kulutama raha registriõiendite peale, kogu töö teevad ära notarid. Kui registriandmed on puudu või on need puudulikud, viib muudatused sisse kohalik omavalitsus.

Laessoni sõnul viidi notarite hulgas möödunud aastal läbi koolitus ja ministeeriumi juures töötab abitelefon 8,5 tundi päevas.