Savikunsti vormi- ja glasuurivõlu

Seekordne Leo Rohlini näitus on erandlik. Tarbekunstimuuseumi väljapanek näitlikustab teist poolt kunstniku elutööst ? peaaegu alkeemilist tehno-loogikutsumust ? heites nõnda valgust ka aastakümnetepikkusele õppejõuametile.

Rohlin on üks neist kunstnikest, kelleta me eesti keraamika tänast üldpilti ilmselt hästi ette kujutada ei suudaks, kelle loomingu- ja õppejõutööta oleks meie savikunsti võlu tunduvalt kasinam. Tema stiilipuhaste ja väljapeetud teoste vorm ja värv ehk vormi ratsionaalsus ja glasuurimaailma vabadus ? või ka vastupidi ? täiendavad teineteist tundlikult.

Tarbekunstimuuseumi I korruse I saalis näituse kujundaja Mari Kurismaa abiga maheda tausta leidnud kolmnurga- ja ruudukujulised glasuuritabelid on oivaliseks illustratsiooniks ka Leo Rohlini ?Keraamika käsiraamatule?. Teooria ja praktika on leidnud nauditava kunstivormi. Professori enda tehnoloogilist nõiakööki jääb ilmestama mitmekesise glasuurivalikuga unustamatu vaasirivi.

Tagumine saal on Leo Rohlini keraamika päralt. Lihtsalt hämmastav, kui palju 35 aastat Kunstiakadeemias järjepidevalt õppejõuametit pidanud kunstnik on oma põhitöö kõrvalt unikaalloomingu vallas korda saata jõudnud.

?Leo Rohlini loomingus on vormi- ja glasuuriotsingud kulgenud käsikäes. Võib tõdeda, et kõik üleliigne on eemaldatud ? teabekandjaks on jäänud vaid vorm ja glasuur. Üldistuse ajatu lihtsus on Leo Rohlini kui klassiku loomingus põhiline,? kommenteerib näituse kuraator Airi Ligi.

Väljapanek on kaunis ja huvitav, nii eksponeeritud tööde kui kujundusprintsiibi poolest ? Airi Ligi ja Mari Kurismaa koostöö väärib tunnustamist.

Autor: Tiina Kolk