Maksuameti ettekirjutused jäägu avalikku registrisse

Eesti Kaubandus-Tööstuskoja teisipäevasel ärihommikusöögil, kus räägiti maksuametist, võis nii mõnelgi osavõtjal isu ära minna, või vastupidi ? just tekkida. Rahandusminister Taavi Veskimägi soovib maksuettekirjutuste adressaadid avalikust registrist kustutada.

Äripäev ei saa olla nõus ministeeriumi ning maksu- ja tolliameti varjamatu sooviga maksutemaatikat salastada.

Jutt käib maksuameti dokumendiregistrist, kuhu on kuvatud kirjavahetus maksuettekirjutuse saanud kodanike ja firmadega. See register sai eelmise aasta augustis avalikuks tänu andmekaitse inspektsiooni nõudmisele. Selles on kuvatud pealkirjad, kodanike nimed ja firmade registrikoodid, mitte konkreetse ettekirjutuse sisu või maksuameti nõude suurus.

Äripäev sai sellest registrist teada, et näiteks Tõnis Palts sai ettekirjutuse (seesama 3000 krooni, mille Palts on kohtus vaidlustanud) ? ja mis siis?

Nüüd soovib ?Vali kord!?-erakonna teine minister niisuguse info põhjendamatult salastada. Tõsi, mitte täiesti: kirjade pealkirjad jäävad alles, kuid nimed, adressaadid salastatakse. Avalikkusega kaasneval sotsiaalsel kontrollil pole sedavõrd äranuditud registriga midagi peale hakata. Kas (suur)ärimeeste surve on tugevam kui ühiskonna suurema läbipaistvusega kaasnev positiivne efekt? Praegu jääb mulje, et võimuliit ja ärieliit soovivad suurema salastatusega ajada mingit oma asja.

Kas midagi räägib senisest suurema salastatuse kasuks? Jah: maksualane ettekirjutus pole päris seesama mis maksuvõlg. Kui registris oleks tegu eranditult maksuvõlgadega ? mis on põhimõtteliselt avalikud nagu kõik võlad ?, siis pole salastamise mitte kuidagi põhjendatud. Kuid tähtajaks tasumata ettekirjutusest saab maksuvõlg, seega peaks vähemalt osa registrist olema kättesaadav endisel kujul. Näiteks inkassofirmad avalikustavad võlglasi just parema maksedistsipliini tekkimise eesmärgil. Maksu- ja tolliameti töö peaks teenima sama preventiivset eesmärki.

Teine vastuväide seondub faktiga, et maksuamet on hiljem tühistanud paljud ettekirjutused kui põhjendamatud, mistõttu on nende ettekirjutuste avaldamine osutunud tagantjärele põhjendamatuks.

Ent siin on põhjust tsiteerida andmekaitse inspektsiooni peadirektorit Urmas Kukke, kes toob paralleeli kriminaalasja algatamisega, mis on avalik info ja mille salastamine oleks äärmiselt taunitav. Samas ei tähenda kriminaalasja algatamine kellegi automaatset süüdimõistmist. Harvad pole juhtumid, kui kohus mõistab süüaluse õigeks.

Maksuameti dokumendiregistris sisalduvat kirjavahetust tulekski käsitleda n-ö maksuasja algatamisena maksuameti poolt, mille suhtes on avalikkusel (loe: teistel maksumaksjatel) õigustatud huvi.

Kirjavahetuse protokollimine ei tohiks iseenesest tähendada muud kui maksualast lahkarvamust. Asjasse puutuvale avaliku elu tegelasele või firma esindajale jääb alati võimalus pingete mahavõtmiseks, avalike selgituste andmiseks, mis meie arvates aitab ühiskonnal kiiremini puhastuda kui teadmatus allhoovuste olemasolu kohta.

Autor: ÄP