• OMX Baltic−0,44%301,07
  • OMX Riga−0,61%881,51
  • OMX Tallinn−0,18%2 063,36
  • OMX Vilnius0,18%1 194,64
  • S&P 500−0,03%5 980,87
  • DOW 30−0,1%42 171,66
  • Nasdaq 0,13%19 546,27
  • FTSE 1000,11%8 843,47
  • Nikkei 2250,9%38 885,15
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%90,09
  • OMX Baltic−0,44%301,07
  • OMX Riga−0,61%881,51
  • OMX Tallinn−0,18%2 063,36
  • OMX Vilnius0,18%1 194,64
  • S&P 500−0,03%5 980,87
  • DOW 30−0,1%42 171,66
  • Nasdaq 0,13%19 546,27
  • FTSE 1000,11%8 843,47
  • Nikkei 2250,9%38 885,15
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%90,09
  • 03.02.04, 00:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Kehtestame deebetmaksu

Austraalia Victoria osariigi maksusüsteemi reformi grupp tuli mõned aastad tagasi avalikkuse ette hästipõhjendatud ideega, mis kujutas endast deebetmaksu kehtestamist. Seda ideed tasub rakendada Eestis.
Deebetmaksu kehtestamine tähendab seda, et kui inimene saab kord kuus palka, siis iga kord, kui see palk tema arvele laekub või sealt välja võetakse, ning iga kord, kui ta sellega ostu sooritab kohas, kus on makseterminaal või kassaaparaat, läheb tema rahast maha 1%. Taolise maksusüsteemi käivitamise järel pole enam vajadust teiste maksude järele.
Võidakse küsida, kuidas on sellise niru protsendiga võimalik midagi ära teha.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Austraalias arvutati välja, et makse maksavad põhiliselt 90% rahvast, kelle sissetulekud moodustavad aga vaid 10% liikuvast rahast, samas kui 10% inimesi, kellele kuulub 90% rahast, maksavad vaid 10-15% riigimaksudest. Ja ega see süsteem meil ka teisiti ei toimi.
Samuti on Eestis näha, kuidas riik soodustab seni ?välisinvestoreid? meie maal, võimaldades riigist välja viia kogu kasumi, mida keegi ei maksusta. Deebetmaks paneb ka sellele piiri: kogu raha liikumiselt riigis võetakse 1% maha iga tehingu puhul - miljardid, mis välja lähevad, maksustatakse 1%-ga iga kord, kui neid pangas liigutatakse.
Juhtub ka see, et rikas, kulutades mäekõrguseid summasid, maksab ka rohkem maksu.
Enam ei ole võimalik maksust kõrvale hiilida ja pole ka põhjust, sest mahaarvatav protsent on niivõrd pisike.
Kaovad mittevajalikud ametkonnad, kes tegelevad maksude kogumise ja maksudest kõrvalehiilijatega, sest pole enam kedagi jälitada ega maksustada, kuna kõik toimub automaatselt. Selleks seadistatakse ringi pangaautomaadid/makseterminaalid, kõik kassaaparaadid, samuti interneti panga seaded. Kõigeks selleks on vaid vaja üht head seadust, mis võimaldaks taolist maksusüsteemi käivitada.
Autor: Enn Kaljo

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 29 p 5 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele