Äriregistri kasv on viimaste aastatega stabiliseerunud
Äriregistri kasv on registriobjektide arvu põhjal viimase paari aastaga stabiliseerunud.
Registriobjektide arvu järgi suurenes registri maht 2002. aastal 8% võrra ning 2003. aastal 7% võrra, teatas justiitsministeerium. Mittetulundusühingute ja sihtasutuste register suurenes 2002. aastal 11% ja 2003. aastal 8% võrra.
Kommertspandiregister on võrreldes varasemate aastatega vähenema hakanud. Kui 2002.a. suurenes register 23%, siis käesolevaks aastaks on registriobjektide arv kahanenud 15% võrra. Põhjuseks on see, et mida enam kasvab kinnistusraamat, seda vähem kasutavad pangad ja teised laenuandjad tagatisena ebakindlat kommertspanti, eelistades hüpoteeke ja muid kindlamaid tagatisi.
Käesoleva aasta alguse seisuga oli äriregistrisse kantud 62 957 äriühingut, füüsilisest isikust ettevõtjaid 21 464, mittetulundusühinguid 19 369, sihtasutusi 570, välismaa äriühingu filiaale 365. Äriühingutest oli enim osaühinguid (54 387), aktsiaseltse (6743) ning tulundusühistuid (855). Suurem kui 1 miljoni kroonine aktsia- või osakapital on 2290 aktsiaseltsil ning 864 osaühingul.
Trahve määrati 2003. a. 2 227 986 krooni ulatuses, sellest Tallinnas 1 677 190 krooni, Tartus 187 145 krooni, Pärnus 200 952 krooni ja Lääne-Virus 162 699 krooni ulatuses.
Riigilõivudena laekus 2003. a. registritoimingute eest kokku 40 599 654 krooni (28 844 016 Tallinna, 5 450 160 Tartu, 3 238 063 Pärnu ja 3 067 415 krooni Lääne-Viru registripiirkonnas).
Pankrot kuulutati eelmisel aastal välja 245 ettevõtjale. Pankrotiga seoses on määratud ärikeeld 46 isikule. Andmeid nende kohta on avalikustatud Registrikeskuse koduleheküljel ( www.eer.ee )
Eestis peetakse nelja kohtu (Tallinnas, Tartus, Pärnus, Lääne-Virus) juures nelja registrit: äriregistrit, mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrit, kommertspandiregistrit, laevakinnistusraamatut. Need on tugeva õigusjõuga registrid, mille eesmärk on tagada ärielus õiguskindlus. Registrikannet ei saa vaidlustada, kolmas isik saab sellele tugineda (näiteks eeldades, et registrisse kantud juhatuseliige on allkirjaõiguslik) ega pea tunnistama registrisse kandmata andmeid.
Tehniliselt moodustavad need registrid ühtse andmebaasi, mida haldab Justiitsministeeriumi Registrikeskus. Eestil on üks vähestest äriregistritest Euroopas, kus registrikanded tehakse üksnes elektrooniliselt ning kus ametiasutustel on keelatud nõuda inimestelt äriregistri paberväljavõtteid (selle asemel peavad asutused ise äriregistrit arvutivõrgu kaudu kontrollima). Registrikeskusel on eesti-, inglise- ja saksakeelne internetipõhine päringusüsteem.