Maratoni korraldaja: raha sulas ära

Tartu Maratoni korraldamiseks kulunud raha on suures osas tuulde lennanud, sest ettevalmistatud rada sulas ning reklaamikulutused ettevõtmisele samuti tehtud.

Klubi Tartu Maraton juhatuse esimees Alar Arukuusk ei oska praegu öelda, kui palju Tartu Maratoni korraldamiseks mõeldud rahast on kulutatud, kuid möönab, et suurem osa kulutusi tehti ära. ?Suur osa rahast sõna otseses mõttes sulas ära,? ütles Arukuusk.

Tartu Maratoni eelarvest moodustasid tema sõnul suurema osa maratoniraja ettevalmistus, ürituse tutvustamisega reklaamimisega seonduvad kulud. Tuulde läks ka raha, mis kulus 35. juubelimaratoniks erimedalite ja märkide tellimisele. ?Märgid ja medalid jagame osavõtjatele suveniiridena, neid ei saa edaspidi kasutada, sest neil on aastaarv peal,? rääkis Arukuusk.

Tartu Maratoni korraldamise eelarve oli 4 miljonit krooni, millest 1,5 miljonit krooni moodustas sponsorite materiaalne toetus nagu näiteks osalejate toitlustamine, transport jne. Eelarvesse laekus veel raha osavõtumaksudena, samuti Tartu linna ja riigi toetused. Osavõtutasu Arukuuse sõnul tagasi ei maksta, kuna maraton jääb ära korraldajatest mitteolenevatel põhjustel. ?Püüame leida mingi leevenduse, näiteks et makstud osavõtutasu jääb järgmise aasta osalemise osaliseks ettemaksuks,? ütles Arukuusk.

Sponsoritega, kes üritust toetasid, loodavad maratoni korraldajad leida läbirääkimiste teel individuaalselt mingid lahendused. ?2000. aastal ärajäänud maratoni kogemus näitas meile, et enamus sponsoreid on siiski mõistvad,? ütles Arukuusk, kuid möönis, et tookord oli ka firmasid, kes edaspidi suusamaratoni toetamisest loobusid.

Teave maratoni ärajäämisest jõudis välisosalejateni küllalt kiiresti ja võistlejaid on Arukuuse sõnul vähe kohale tulnud. ?Itaalia võistkond oligi ainus, kes kohale tuli,? ütles Arukuusk. ?Üldiselt on suhtumine mõistev, saadakse aru, et korraldajaid pole mõtet sarjata ? suusatamine on juba kord selline ala.?