Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Büroo sisustus võib põhjustada stressi ja haigust

    Tervishoiuinstituudi vanemassistent Argo Soon näeb kontoris töötavate inimeste enesetunde mõjutajana materiaalset ja vaimset keskkonda. Viimase olulisus on Soone hinnangul sageli alatähtsustatud. ?Tööstress võimendab kõiki füüsilisi tegureid, mis võivad tekitada vaevuseid,? möönab Soon.
    Kontorite füüsilist sisseseadet analüüsides kiidab Soon, et olukord on muutumas töötajasõbralikumaks: ?Euroopasse minek on kahtlemata hea, sest normid on rangemad ja tänapäevased ehitusmaterjalid on tervisele ohutumad. Ka lenduvaid materjale kasutatakse vähem.?
    Allergikutele on sagedaseks probleemiks kontoritolm, mida ruumides koguvad endasse vaipkatted. ?Mõnikord on pilt pealtnäha korras, aga me ei tea, mis vaiba all toimub ? seal võib näiteks niiskus olla jne,? seletab Soon. ?Muidugi oleneb tolmu hulk ka koristaja hoolikusest?.
    Töötervishoiu keskuse teabejuht Eva Tammaru selgitab, et tekstiilvaibad (näiteks kontoris palju kasutatud Mistra) eritavad kahjulikke lenduvaid osasid eriti just uutena, aga probleemsed on ka vanad vaibad, sest need hakkavad lagunema ja inimesed hingavad nende osakesi sisse.
    Üha olulisemaks küsimuseks kontori ehituses ongi muutumas ventilatsiooniprobleemid. ?Korralik ventilatsioonisüsteem on kallis. See on siiski arenev nähtus, sest muutus aktuaalseks alles seitsmekümnendatel,? selgitab Soone. ?15 aastat tagasi arvati, et hea oleks, kui ühes sekundis tuleks 10 liitrit värsket õhku. Praegu arvatakse, et kogus peaks olema kaks korda suurem. Enam levinud ventilatsioonisüsteemid tekitavad tõmbetuult ja müra. Hea, kui kontoris on olemas nii korralik mehaaniline ventilatsioonisüsteem kui tuulutusvõimalus.?
    Ka Leena Albrecht Tervisekaitseinpektsioonist räägib, et inimesed on küll aru saanud, kuidas külm ei tohi aknast tuppa tulla, ent samas käib see sisemise õhuvahetuse arvel. Kui nüüd puhta välisõhu juurdepääs ruumi väheneb, siis suureneb saasteainete hulk just hoone siseõhus.
    Murekohaks on ka niiskusesisaldus ruumis, sest talvel tarbitakse kontoris ülessoojendatud kuiva õhku. Õhuniiskus alla 30% põhjustab halba enesetunnet ? nina ja silma limaskesta ärritust. Eva Tammaru sõnul toovad kergendust õhuniisutajad ja konditsioneerid.
    Eestimaa valgusevaeses talves on olulised ka kontori valgustusküsimused. ?Nii palju, kui päevavalgust on, peaks teda ära kasutama,? arvab Soon. ?Kui töölaud on kontoris akendest kaugel, siis tekib kergemini ka stress, aga paraku tehakse paljudes büroodes ruumipuudusel just siin kompromisse.?
    Eva Tammaru selgitab, et töökoha valguse suhtes muutuvad oluliseks ka pealtnäha pisidetailid: ?Näiteks valguse peegeldus väsitab inimest, seepärast peaks kontoris vältima väga kiiskavaid toone, ka valget. Arvuti tuleks asetada nõnda, et päikesevalgus ei langeks otse arvutile, sest see väsitab silmi. Kontori interjöör ? seinad, lagi ja mööbel ? võiksid olla matid.?
    Oluline töösaavutust määrav tegur on ka müra. ?Probleemne on siin kontorite vali sundventilatsioon,? osutab Eva Tammaru probleemile, ?aga isegi arvuti võib tekitada ebamugavustunnet.? Argo Soone sõnul mõjub nii mõnelegi stressitekitavalt ka avatud kontor: ?Eksperimentides osalenud inimesed tegid selles keskkonnas rohkem vigu?.
    Sisekujundaja Sirje Kadalippu sõnul on sarnaselt üldiste trendidega praeguses bürookujunduses suund naturaalsusele ja tervislikkusele: ?Paljud bürood väldivad juba odavaid sünteetilisi vaipkatteid,? selgitab Kadalipp. Ka tema näeb probleemkohana ventilatsiooniküsimusi, seda eriti ruumides, kus korraga töötab palju inimesi. Ka mitteavanevad aknad võivad tunduda psühholoogiliselt ahistavad ja mõnda inimest võib see väga häirima hakata.?
    Mõiste ?haigusttekitava hoone sündroom? tähendab, et inimestel tekivad haigusnähud, kuna nad on tundlikud hoone ehituses kasutatud materjalide või hoone õhu vastu.
    Haige ruumi sündroom võib olla olemas, kui töötajad kurdavad akuutseid probleeme, näiteks peavalu, kuiv köha, nohu, nahaärritus, kontsentreerumisraskused vms. Kaebuste põhjus pole teada ja enamik sümptomeid kaovad peagi pärast hoonest väljumist. Sümptomid võimenduvad uuesti hoones.
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Balti börsid lõpetasid kvartali tõusupäevaga
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinna lennujaamas enam vedelikke ja arvutit kotist välja võtma ei pea
Tallinna lennujaamas julgestuskontrolli uute masinate seadistamine ja testimine sai valmis ja enam ei pea reisijad enam vedelikke ja arvuteid käsipagasist välja võtma, teatas lennujaam.
Tallinna lennujaamas julgestuskontrolli uute masinate seadistamine ja testimine sai valmis ja enam ei pea reisijad enam vedelikke ja arvuteid käsipagasist välja võtma, teatas lennujaam.