• OMX Baltic−0,44%301,07
  • OMX Riga−0,61%881,51
  • OMX Tallinn−0,18%2 063,36
  • OMX Vilnius0,18%1 194,64
  • S&P 500−0,03%5 980,87
  • DOW 30−0,1%42 171,66
  • Nasdaq 0,13%19 546,27
  • FTSE 1000,11%8 843,47
  • Nikkei 225−0,74%38 595,52
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%90
  • OMX Baltic−0,44%301,07
  • OMX Riga−0,61%881,51
  • OMX Tallinn−0,18%2 063,36
  • OMX Vilnius0,18%1 194,64
  • S&P 500−0,03%5 980,87
  • DOW 30−0,1%42 171,66
  • Nasdaq 0,13%19 546,27
  • FTSE 1000,11%8 843,47
  • Nikkei 225−0,74%38 595,52
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%90
  • 12.02.04, 00:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Vene koll Eesti energeetikas

On vast veider lugu - nuriseme elektri hinna tormilise tõusu üle ja siis ei kõlba meile odav vene elekter ega põlevkivi. Eduka majanduse aluseks on tees: osta sisendressursid võimalikult odavalt, müü toode või teenus võimalikult kallilt, kasumi arvel kata riskid ja teosta tootearendust. Kui kasumit pole kõigeks selleks küllaldaselt, otsi teine valdkond. Mis siis odava vene elektri kui tootmissisendi ostmise puhul teistmoodi peaks olema?
Mitmed teadlased on tõestanud, et on korvamatu kahju äärmiselt rikkalik keemiatööstuse tulevikutooraine ahjudes keskkonda saastavalt ära põletada. Oleme sunnitud investeerima määratuid summasid elektritarbija raha uutesse seadmetesse, muretsema, mida hakata peale tohutute leeliseliste tuhaväljadega, põlevkivikaevandamisega äranarritud maa-aladega ning kuidas ühiskond saaks hakkama maailma kalleima põlevkivitehnoloogiaga toodetud elektri järjest kasvava hinnaga. Ning elektrivõrgud on ikkagi sellises seisus, et vähegi suurema tormi või süsteemi avarii korral on arvestav osa Eestist pime.
Loomulik oleks, et kui vähegi võimalik, impordime (kas või Venemaalt) Eesti põlevkiviressurssi ja keskkonna säilitamise nimel odavamat elektrit nii suures ulatuses, kui see majanduslikult kasulik on. Et olla valmis võimalikele kahjulikele muutustele elektri impordi tingimustes ja vältida importijast majanduslikku sõltuvusse sattumist, on vaja importelektri müügil siseturule lisada hinnalisand. Selle alusel kaetaks Eesti elektrisüsteemi reservis hoidmise kulud (sh elektrijaamade ja kaevanduste personali palgad jm püsikulud), arendus- ja investeeringukulud, kasum jms. Hinnalisand peab tagama põlevkivi kaevandamise ja elektri tootmise korrasoleku ja küllaldase reservi. Kui ka sellistes oludes võib elektri import olla odavam kui Eestis seda toota. Aga impordi kaubandusbilansi peab tasakaalustama meie odavama elektrihinna tõttu toodetud konkurentsivõimelisem toode või teenus.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Lääneriigid on sajandeid selliselt toiminud, mis siin siis meie jaoks uut peaks olema?

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 29 p 1 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele