- OMX Baltic0,07%300,58
- OMX Riga0,97%888,53
- OMX Tallinn0,1%2 058,29
- OMX Vilnius0,04%1 198,54
- S&P 5000,8%6 015,34
- DOW 300,73%42 515,83
- Nasdaq 0,84%19 610,71
- FTSE 100−0,19%8 758,04
- Nikkei 225−0,13%38 354,09
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%90,84
- OMX Baltic0,07%300,58
- OMX Riga0,97%888,53
- OMX Tallinn0,1%2 058,29
- OMX Vilnius0,04%1 198,54
- S&P 5000,8%6 015,34
- DOW 300,73%42 515,83
- Nasdaq 0,84%19 610,71
- FTSE 100−0,19%8 758,04
- Nikkei 225−0,13%38 354,09
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%90,84
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kas toetada võrdsete võimaluste tagamist?
Liberaalse riigikorra aluseks on kõikide kodanike võrdsed õigused, mis annavad võimaluse poliitikas osaleda, ühendusi moodustada ja suu puhtaks rääkida. Nende õiguste konstitutsiooniline tagamine on kaks sajandit kestnud kodanikuõiguste eest võitlemise tulemus.
Sageli õiguste seaduslikust tagamisest ei piisa. Isegi valimisõigusel on vähe tähendust inimesele, kes sõltub täielikult teistest inimestest või institutsioonidest. Võrdõiguslikkus seaduse ees jääb tühjaks lubaduseks neile, kes ei saa endale lubada selle kasutamist või lihtsalt ei tea, kuidas seda teha.
Kodanikuõigus andele vastavale haridusele nõuab taganttõukamist. Seetõttu on viimasel sajandil ühiskondliku arengu üks olulisem teema olnud võrdsete õiguste idee sulatamine ühiskondlikku sisusse. See tähendas aktiivset julgustamist näiteks info andmise ja poliitilise harimisega. Hariduse osas tähendas see sageli riigi rahalist toetust (laenud või stipendiumid) üliõpilastele.
Ometi jäid ka pärast seda võrdse osaluse teele mõned takistused. Suurte inimgruppide (eriti naiste ja mõne kultuurivähemuse) esindatus jäi edukamate kodanike ühendustes väikeseks. Väheseid inimesi neist gruppidest võis leida tippjuhtide, ministrite, professorite, arstide ja advokaatide seast. Seega kasvas kahtlus, et on nähtamatud barjäärid, mis takistavad nende ligipääsu sellistele positsioonidele. Tegelike kodanikuõiguste soovimine kõigile tähendas, et vaja on enamat kui seaduslike garantiide, info või rahalise toetuse pakkumine.
USAs leiti, et vähemalt mõneks ajaks on pikaajalise ülekohtu heastamiseks vaja uut tüüpi poliitikat. Võrdsete võimaluste tagamine, nagu seda nimetati, koosnes reeglitest, mis määrasid ebasoodsamas olukorras olnute kindla esindatuse protsendi ametnike, üliõpilaste, õpetajate, politsei jt elualade esindajate hulgas. USA ülemkohtust sai võrdsete võimaluste tagamise kaitsja. Kuid võrdsete võimaluste tagamine hakkas tekitama probleeme.
Kõigepealt tekkis kahtlus, kas pole siin tegu omamoodi ümberpööratud ebaõiglusega, kus traditsiooniliselt eesõigusi omavad inimesed õigusteta kodanikeks muutuvad. USA ülemkohus seisis selle probleemiga silmitsi, kui tegeles esimest korda juhtumiga, kus valget üliõpilast ei võetud vastu meditsiinikooli, kuigi tema akadeemiline sobivus oli parem kui teistel taotlejail. See viib meid tagasi vana küsimuseni, kas me saame ühtaegu olla nii võrdsed kui suurepärased.
Teine küsimus on see, kas võrdne esindatus kõigil tasandeil on tõesti see, mida kõik grupid vajavad. Lõpuks pole õpetajakutse ?feminiseerumine? midagi halba teinud. Paljud riigid on kasu saanud oma hiina või juudi vähemuste ettevõtlikkusest. Kas me äkki ei järgi liiga mehaaniliselt ideaali, mis ajab segi ebasoodsas olukorras olemise ja mitmekesisuse puudumise?
Kolmas küsimus seisneb ses, kas võrdsete võimaluste tagamine ei loo mõnel puhul jäika segmenteerimist, mis hoopis hävitab tsiviilühiskonna, mille see pidi looma. Kas naised näiteks on alati naiste õiguste kõige paremad kaitsjad? Sama küsimuse saab esitada usurühmade, etniliste vähemuste või isegi teatud ühiskonnaklasside kohta.
Mõte parlamentidest, mille liikmete peamine valikukriteerium on kuulumine võrdsete võimaluste tagamist vajavasse gruppi, ajab judinad peale. Mõnes riigis ei suuda demokraatia tagada efektiivset valitsemist, kuna peamine eesmärk näib olevat kõikide suuremate gruppide laua taha saamine.
Võrdsete võimaluste tagamine oli ja on julge samm võitluses universaalsete kodanikuõiguste eest ja seda mitte ainult paberil, vaid ka tegelikkuses. See ei tohi aga muutuda liberaalse riigikorra põhimõtteks.
© Project Syndicate / Institute for Human Sciences
Autor: Ralf Dahrendorf
Enimloetud
Viimased uudised
Mullu tegi õlleäri rekordkasumi!
Kuidas leida äripartnereid Aasias
Mullu tegi õlleäri rekordkasumi!
Kuidas leida äripartnereid Aasias
Mullu tegi õlleäri rekordkasumi!
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Iraani välisminister kohtub enda sõnul esmaspäeval Vene režiimi juhi Vladimir Putiniga.
Podcastid
Intervjuu maailmakuulsa infosõja asjatundjaga
Jaanus Mody: “Sisuliselt väljapressimine.”
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele