Kogemusest ja suhtumisest sõltub edu

Hea spetsialisti (juhi) leidmine on alati keeruline, vahet pole, kas tegemist on turunduse, logistika, tootmise või mistahes muu erialaga.

Connecto personalidirektori Külli Kanteri sõnul muudab ülesande lahendamise kordi keerukamaks olukord, kui seda valdkonda on vedanud ?valed? inimesed või puudub värbajatel (juhtidel) ettekujutus sellest, milline hea turundusinimene on ning mida ta üleüldse tegema peaks.

Samuti ei pruugi ühes organisatsioonis (rollis) tegutsenud hea töötaja sama edukas olla teises. Ka diplom või kraad ei ole ühesed näitajad ? haridus ei ole sama mis haritus, tõdeb Kanter.

SHG Grupi turundusdirektor Karin Kiviste tõdeb, et kõikvõimalikud koolid produtseerivad suures koguses turundusharidusega inimesi. Keerulisemaks läheb olukord praktikas, paljudel puhkudel tähendab see, et inimesel on tänu oma haridusele kõrgendatud enesehinnang ning seetõttu vale suhtumine. Igapäevaelus tähendab see rahulolematust oma tööülesannetega, mis tunduvad tema haridustasemele mitte vastavatena.

Turundusjuhtide koha pealt on turg ise koolitanud välja mitmekülgseid ja tugevaid praktikuid. Paljud nendest on oma koha leidnud ja pole n-ö saadaval. Kuid seoses viimastel aegadel omanikevahetusega kaasas käiva personali vahetamisega on saadaval mingi hulk heade kogemustega turundusjuhte. ?Seega julgen väita, et kohe sada protsenti sobilikke kandidaate pole kindlasti võtta. Oma kogemustest lähtuvalt julgen soovitada: seadke esikohale õige suhtumine, siis kogemused ja pärast seda haridus ning te ei eksi,? ütleb Kiviste.

Ka Talleggi turundusdirektor Kaarel Karu on sunnitud nentima, et häid tegijaid on piiratud hulgal ning tavaliselt on nad oma töökohal kindlalt paigas, sest nende tööandja oskab neid vääriliselt hinnata. Juhi positsioonile on aga tema hinnanguil väärilisi kandidaate leida ehk lihtsam, sest tublid turundajad on reeglina üsna ambitsioonikad.

Eestis puudub turundustegevuse ajalugu, see tekib aastatega, nendib Leiburi turundusdirektor Heikki Põhi. Rahvusvahelistest turundusteooriatest ja -tegudest saame teada ainult konverentsidelt või raamatuid-ajakirju lugedes. Meie enda ajalugu ei oma selliseid kogemusi. Väga oluliseks peab Põhi turundusinimeste tihedat koostööd ettevõtte tippjuhtkonnaga. Ettevõtte turundusstrateegia on tippjuhtkonna vastutusel, väidab Põhi.

Ka Connecto turundusjuht Tuuli Mathisen rõhutab turunduse ja teiste struktuuriüksuste koostööd, selle koordineerimist ning parandamist. ?Turundus peaks kujutama endast funktsiooni, mis põimub tihedalt läbi ettevõtte erinevate struktuuride. Sageli on probleem turunduse eraldumine ettevõtte muust tegevusest. Seepärast võibki juhtuda, et koolitusel omandatud teoreetilised turundusalased teadmised ei realiseeru ettevõtte igapäevases praktikas,? nendib Mathisen.

Koolitajad ja seminaride korraldajad võiksid rohkem lähtuda firmade praktilistest vajadustest, toonitab Karin Kiviste. ?Näiteks kui nad teevad koolitust, siis nad ei küsi minu käest, mismoodi teie firmas käib, vaid nad on seda sektorit uurinud ja neil on minu kogemusi laiendavaid teadmisi ning lisaks räägivad nad ka juurde teoreetilise tausta,? selgitab Karin Kiviste.

Kaarel Karu arvates on täna veel palju turundusega tegelevaid inimesi, kel puudub turundusalane akadeemiline haridus. Tubli tööd on noorte proffide koolitamisel teinud Tartu Ülikool ja EBS, kuid teha on veel palju. Karu loodab, et areneva akadeemilise turundusharidusega käsikäes loob seniste turundusgurude kogemustepagas kvalitatiivselt uue taseme turundushariduses. q

If Eesti Kindlustuse turundusjuht Aili Kukumägi toob esile koostööd meeskonnaga, konkurentide turunduse tundmist, kindlustuse arengute jälgimist, turunduse saavutustega kaasas käimist ning samuti ka loovuse arendamist. ?Viimane ei tule mitte juhtimisraamatutest, vaid pigem ilukirjandusest, teatrist-kinost, kunstisaalist, reisimisest, lastega mängimisest ja sõpradega suhtlemisest,? toonitab ta.

?Ise enda arendamine on eelkõige enda ja teiste turul tegutsejate kogemustest õppimine,? väidab Connecto turundusjuht Tuuli Mathisen.

Olulist ja arendavat infot on võimalik saada, jälgides ja analüüsides teiste samalaadsete ettevõtete tegevust ning tegevusmotiive. Lisaks valdkonna uudiste ja uute suundadega kursis olemine, lugedes raamatuid, artikleid, külastades valdkonna infot koondavaid portaale jms. Oluline on Mathiseni sõnul leida kokkupuutepunktid heade ja tulemuslike teooriate ning reaalse elu ja praktika vahel.

?Kõikidesse projektidesse ja tegevustesse, millega kokku puutute, tuleb suhtuda professionaalselt, st süveneda, uurida, kaasa mõelda,? lisab SHG Grupi turundusdirektor Karin Kiviste. ?Olen nii mõnegi turunduses töötava inimese puhul märganud, et kõige suurem probleem on tahtmatus kaasa mõelda ja aru saada ? tavaliselt pole siis ka tulemusi,? möönab ta. Tähtis on ka osata ja julgeda järeldusi teha, mitte karta eksida. Isegi ebaõnnestumised on vajalikud, sest aitavad õppida.

Sageli kipub enesearendamine igapäevasebimises ununema, tõdeb Talleggi turundusdirektor Kaarel Karu. Kui meedias jooksvate kampaaniate vaatlemine ning tegijalt-tegijale kogemustevahetus on turundajale igapäevane rutiin, siis kindlasti on vaja end arendada ka akadeemilisemal tasemel.

Siin on olulisel kohal kõikvõimalik turundusalane (aja)kirjandus, mida kohaliku turu väiksuse tõttu tuleb otsida eelkõige Lääne-Euroopast või Põhja-Ameerikast. Üksikuid bestsellereid on viimase paari aasta jooksul ka eesti keelde tõlgitud, kuid neidki on sisu parema tajumise huvides otstarbekam lugeda originaalkeeles, arvab Kaarel Karu.

SHG Grupi turundusdirektor Karin Kiviste tõdeb, et keegi pole katsetanud turundusinimeste arendamiseks julgete ideedega, näiteks vahetada kuuks ajaks firmade vahel turundajaid. ?Kõik näevad selles rohkem probleeme kui võimalusi, kuid seesugune rutiinist kiskumine ja vajadus kiiresti kohaneda uute oludega oleks iseenesest väga õpetlik kogemus,? arvab ta.

Firmasisesed ajurünnakud on kõigile kättesaadavad, toob Kiviste veel esile. Kasulikud kogemuste vahetamise ja suhtlemise kohad on Kiviste arvates turundusseminarid ja -konverentsid, millest ta eriti asjatundlikena esile tõstab 2000 ja 2001 korraldatud otseturunduse seminare. Kindlasti ei paku ükski koolitusfirma spetsiifilisemat turunduskoolitust, näiteks ravimifirmade turundus jne. ?Seda saab ainult välismaalt,? nendib Kiviste.

Connecto turundusjuhi Tuuli Mathiseni sõnul on ettevõttesiseselt alati informatiivne case-study?de läbitöötamine, analüüside ja järelduste tegemine, eri vaatenurkadega tutvumine. Ettevõttesiseselt saavad õpetada-arendada ka kliendid kliendirahulolu uurimise kaudu. Sealt laekuv info võib osutada nendele kohtadele, mis vajavad paremini tegemist. Välismaalt tuleks tema arvates otsida peamiselt uut ja huvitavat kirjandust, kust saaks ülevaate sellest, kuhu valdkond üldisemalt liigub ning millised suunad on valitsemas.

If Eesti Kindlustuse turundusjuht Aili Kukumägi peab tänuväärseks Endrik Randoja ja Urmas Kõivu korraldatud iga-aastast turunduskonverentsi. Aeg-ajalt saavad ka Ifi Baltimaade ja Põhjamaade turundusinimesed kokku, et vahetada kogemusi ja koordineerida tegevust.

Talleggi turundusdirektori Kaarel Karu väitel on turundusmeeskonna lävimine ettevõtte siseselt nii tihe, et uued ja huvitavad teadmised ning teemad arutatakse omavahel jooksvalt läbi.

Eestis on turundusalane koolitus kogemuste vahetamise või mõne tõlketeose promomise tasemel. Erandiks on siin mõned ülikoolide poolt korraldatavad seminarid, kus tõepoolest võib leida ka sisulisemaid teemaarendusi. Kuna turundajate sihtgrupp on üsna piiratud ja kaunis eneseteadlik, siis lähiaastatel suuremaid arenguid Eestis pakutava turundusalase täiendkoolituse vallas ette näha ei ole. Kindlasti tuleb alati väljastpoolt Eestit värskeid teadmisi/kogemusi ammutada. Abiks on Karu sõnul konverentsid, messid ja turunduskirjandus, kuid sageli aitab ka lihtsalt tutvumine mõne muu riigi turul pakutavaga, olgu need siis tooted, pakendid, teenindus, reklaamid vms.

?Konkreetne tööprotsess on parim õpetaja,? on Leiburi turundusdirektor Heikki Põhi kindel, alahindamata turundusspetsialistide arendamisel kontserni turundusseminare ja ühisprojekte.