Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Edelaraudteele antud dotatsiooniraha rändas laenuna kinnisvaraprojekti
Riigikontroll juhtis juba 2002. aastal tähelepanu sellele, et Edelaraudtee tegevuse hajutamine oma tütarettevõtete vahel muudab raskeks, et mitte öelda võimatuks jälgida riigilt saadava dotatsiooniraha liikumist. Tänase seisuga pole ses suhtes midagi muutunud.
Ehkki Henn Ruubel, kes on ühtaegu nii Edelaraudtee kui ka EVR Ekspressi juhatuse liige, kinnitab, et iga nende ettevõte tegeleb oma alaga ning neist igaühel on oma bilanss, ei muuda see raha väljaviimise skeemi võimatuks. Nii investeeris Edelaraudtee aasta-paar tagasi EVR Ekspressi enam kui 70 miljonit krooni. Tõsi, tookord oli tegu vara, mitte rahaga. Kuid vara on võimalik kiiresti rahaks teha ning seda ongi tehtud. Lisaks käib ema ja tütre vahel pidev arveldamine, sest üks korraldab teise piletimüüki.
Kui jutt läheb EVR Ekspressi ja Jaama Kinnisvara laenusuhetele, muutub Ruubel napisõnaliseks: ?Pole põhjust seda ajakirjanduses lahata. See on üks osa eraettevõtte majandustegevusest ning ma ei tahaks seda kommenteerida. Laen, millele viitate, anti enne seda, kui Edelaraudtee omandas EVR Ekspressi.?
Vichmanni ei õnnestunud kommentaari saamiseks tabada.
Teede- ja kommunikatsiooniministeeriumi teede- ja raudteeosakonna juhataja Ain Tatter nendib, et Edelaraudtee esitab neile iga kuu aruande riigilt saadud raha kasutamise kohta. Lisaks käivad raudteeameti inimesed pidevalt ka kohapeal ettevõtte raamatupidamist kontrollimas.
Küsimusele dotatsiooniraha kasutamise kohta muuks otstarbeks vastab Tanner, et neil puudub informatsioon seesuguse ristsubsideerimise kohta. ?Edelaraudtee kontrollimisel ei ole sellist raha liikumist tuvastatud,? lisab ta. ?Kui selline skeem tõepoolest aset leiab, siis oleks see vastuolus nii sõlmitud lepingute kui ka kehtivate õigusaktidega.?
Kakumäel Mereveere eramuprojektidega otseselt seotud Balterex Oili juhatuse liige Jaanus Paas keeldub kommentaaride andmisest. ?Minu päev on limiteeritud, sõlmin praegu rendilepinguid,? sõnas ta eile.
Balterexi äripartner, Rasterise juhataja Indrek Jalakas kinnitab, et Mereveere projekt on läinud edukalt ? kõik kommunikatsioonid on valmis ja krundidki paari erandiga müüdud.
Et Mereveere krundid on Kakumäe kohta saadud algselt kätte äärmiselt odavalt, siis peaks kogu projekt olema Äripäeva arvestuste kohaselt äärmiselt tulus. Võttes aluseks kruntide müügihinnad (olenevalt suurusest 1,2?1,8 mln kr krunt), tõotab see puhastulu kuskil 20 miljoni krooni ringis.