Nafta hind kerkis Iraagi sõja eelsele tasemele

Aprilli naftalepingute hind tõusis esmaspäeva hilisõhtul New Yorgi kaubabörsil 36,86 dollarini barreli kohta. Viimati maksis must kuld rohkem möödunud aasta 12. märtsil ehk nädal enne USA vägede sissetungi Iraaki, kirjutas uudisteagentuur Bloomberg.

Londonis tõusis nafta brenti segu aprillikuu lepingu hind 33,34 dollarini barreli kohta. Eile päeval küll hind mõnevõrra langes, kuid seisis siiski kindlalt pealpool 33 dollarit.

USA energiaministeeriumi andmeil tõusis lõppenud nädalal riigis bensiini keskmine hind 2,9%, 1,717 dollarini galloni kohta (5,67 krooni liiter). Samast ministeeriumist saadud viimaste andmete kohaselt vähenes USAs bensiini laovaru maht 203,4 miljoni gallonini. See rahuldaks riigi 23 päeva kütusevajaduse.

Nafta laovarude mahuks registreeriti viimati USAs 273,8 miljonit barrelit, mis on viimase 28 aasta madalaim näitaja.

Kui aasta tagasi poleks selline seis ehk suurt peavalu tekitanud, siis nüüd on USA tugeva majanduskasvu tõttu, mis suurendab kütusetarbimist, lood teised.

?Meie bensiini laovarud on hetkel madalad ja see annab võimaluse nafta hinna tõusuks,? ütles BNP Paribase analüütik Tom Bentz.

Maaklerite arvates tõstavad nafta ja bensiin teineteise hinda kõrgemale. Kui alguses tõstis nafta bensiini, kütteõli ja mootorkütuse hinda, siis praegu tõstab kallinev bensiin omakorda nafta hinda.

Nafta hinna suuremale tõusule pani veidi piiri peale Naftat Eksportivate Riikide Organisatsiooni (OPEC) president Purnomo Yusgiantoro, kes ütles, et grupp on otsustanud tootmismahte suurendada, kui nafta hinna tõus jätkub. OPECi poolt arvestatav nafta hinna indeks tõusis 1. märtsil 31,82 dollarini barreli kohta, olles väljunud 22?28dollarilisest koridorist, kus OPEC soovib nafta hinda hoida.