Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Hasartmängureklaam väljaspool mängukohta on seadusega keelatud
Reklaamiseadus keelab hasartmängureklaami väljaspool mängukohta. Enamik hasartmängukorraldajaid mängib aga reklaami ja hasartmängukoha tähistuse vahelisel piiril. Tarbijakaitseameti hinnangul on see piir selgelt ületatud. Kui vaadata meie linnapildis terendavaid kasiinode kaubamärke kandvaid reklaamtulpi, suuri vilkuvaid kasiinoreklaame hotellide katustel, kasiinosümboolikaga lippe nii hoonete küljes kui kõrval, rääkimata võimalike võitude (nt autode) eksponeerimisest, mängule ahvatlevatest hüüdlausetest, kas tuleb siis tõesti uskuda, et kasiino ei tegele enesereklaamiga, vaid tegu on pelgalt mängukoha tähistusega?
Hasartmängukorraldajad on ühe argumendina toonud välja statistika, mille kohaselt enamikus Euroopa riikides on hasartmängureklaam lubatud, ja küsivad, miks Eesti ei või järgida enamuse hoiakuid. Samas tekib siinkohal küsimus, miks peaks meie seadusandja võtma eeskujuks sellesse küsimusse liberaalselt suhtuvad välisriigid? Kas ei peaks ikka lähtuma kohalikest oludest, väljakujunenud praktikast ja tõekspidamistest? Selles ei ole midagi erakordset ega äärmuslikku, sest sellise tee on valinud ka Austria, Portugal, Hispaania, Leedu ja Poola. Ei maksa unustada, et enamikus riikides, kus piirangud hasartmängureklaamile on minimaalsed, suunatakse ka tunduvalt suurem osa kasiinode sissetulekutest sotsiaalsete programmide rahastamiseks ning riiklikul tasemel on korraldatud mängusõltlaste abistamine.
Iga riik kujundab enda hoiakud sellistes küsimustes ise. Miks peaks meie seadusandja soosima tänavail asetsevaid reklaamkandjaid, mis agressiivselt ahvatlevad kasutama mängupõrgute pakutavaid teenuseid? Usun, et paljud meist on kuulnud väliskülaliste imestust ja kaasmaalaste kahetsusavaldusi kasiinode rohkuse üle. Juba sellest saab järeldada, et Eestis ei ole hasartmängukorraldajate tegevus liiga karmilt reguleeritud. Küll on keelatud end väljaspool ruume reklaamida. On kahetsusväärne, et paljud hasartmängukorraldajad vilistavad selle seadusest tuleneva nõude peale ja üritavad nii tarbijakaitseametit kui üldsust veenda ses, et nende tegevuses pole midagi keelatut.
Kõiki hasartmängukorraldajaid puudutav mitmekuuline järelevalveoperatsioon hakkab lõpule jõudma. Tarbijakaitseamet on ametlikult teatanud kõikidele hasartmängukorraldajatele oma seisukohad mängukoha mõistliku tähistamise ja kaubamärgi kasutamise osas. Eestis leidub kasiinosid, mis suudavad mängukohta tähistades ning väliskujundust valides arvestada seaduses sätestatud nõuetega ning neid täita. Neljateistkümnest aktiivselt tegutsevast hasartmängukorraldajast kümne tegevuses tuvastas amet aga seaduserikkumise. See ütleb enamiku hasartmängukorraldajate suhtumise kohta nii mõndagi. Reklaamiseadus on kõigile täitmiseks ning hasartmängureklaami keeld väljaspool mängukohta ei saa mängupõrgute omanikele teadmata olla.
Tarbijakaitseameti tähelepanu kasiinode esitatavale teabele on olnud pidev. Ametilt saab küsida hinnangut oma tegevuse seaduspärasuse osas. Mitmel kasiinol on varasemast ka kohtulahendid, millest juhinduda. Paraku tekkis mõnel mängukorraldajal vajadus ametiga suhelda peale väärteomenetluse algatamist.
Kahju, et on ettevõtjaid, kes ei mõista, et seadused on kõigile täitmiseks, neist mööda minemise võimaluste ja vabanduste otsimine ei ole eetiline.
Autor: Kristina Vaksmaa