Kahe aastaga on Eesti veeremiregistris kerkinud tsisternvagunite arv kaheksa korda, 12 000ni, enamik neist veereb Venemaa raudteedel.
Sealne vagunipõud meelitab üha enam ka pankasid transiidiäri rahastama. Uus tsisternvagun maksab umbes 430 000 krooni. Selle väljarentimine Eestis toob omanikule päevas umbes 250 krooni, kirjutab Postimees.
Idanaabrite juures võib vagunite rendihind tõusta mõnikord isegi 500 kroonini päevas, sest nafta kõrgest hinnast tingitud ekspordikasvu tõttu valitseb seal vagunipõud.
Ehkki Vene raudteel veereb ligikaudu 150 000 tsisterni, oleks vähemalt 100 000 vagunit veel juurde vaja.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Ainuüksi rentides oleks hiljemalt nelja-viie aastaga vaguni soetushind tasa teenitud ja ülejäänud aastad toovad pärast väikseid hoolduskulusid ettevõtjale juba puhast kasumit.
Üks vagun peab aga korralikult hooldades vastu kuni 30 aastat. Lisaks on viimastel aastatel tsisternvagunid kallinenud veerandi võrra aastas.
Just nendel arvutustel põhineb nii mõnegi eestlase hiljuti tehtud äriplaan, mille teostumine tõi Eestis kaasa tõelise vagunibuumi. Ainuüksi möödunud aasta teisel poolel registreeriti Eestis ligi 6000 uut vagunit. Võrdluseks kuulub näiteks Eesti Raudtee vaguniparki ligi 4000 vagunit.
Üsna lihtsalt on võimalik ülitulusale vaguniärile leida ka finantseerijat. Näiteks Hansapank hindas tsisterniäri niivõrd perspektiivseks, et lõi liisingutegevuseks Venemaal oma tütarfirma, mis juba esimesel aastal tõi pangale ligi 80 miljonit krooni kasumit. Laenu on antud praeguseks ligi 8000 vaguni soetamiseks üle kolme miljardi krooni.
Lisaks Eesti Raudteele omavad Eestis ajalehe Estonija andmetel suuremaid vaguniparke Meta EKS, Skinest Projekt, Intopex ja VR Transservice.
Meta EKSi juhatuse esimehe Jüri Mõisa sõnul on vaguniäri tõepoolest äärmiselt tulus. «Tüüpiline Vene äri ? suured marginaalid ja suured riskid,» ütles Mõis.