Konverentside pirukas on jagatud

Põhiline osa Eesti ärimaailmale suunatud konverentsiturust on kolme sisulise korraldaja käes, kelleks on Eesti Konverentsikeskus, Balti Juhtimiskonverents ja Äripäeva Kirjastus. Järgneb tükk tühja maad ja rida väiksemaid tegijaid.

Juhtivate konverentsikorraldajate hinnangul on turg suhteliselt suur ning otsest konkureerimist üsna vähe ? pigem püütakse üksteise kõrvale sõbralikult sobituda. ?Meiega keegi ei trügi ja me ise ka ei kipu trügima,? kõlab Äripäeva Kirjastuse arendusjuhi Mari Kõlli tähelepanek. ?Kui kolm aastat tagasi käis veel turu jagamine, siis täna turutüki pärast enam ei kakelda.?

Kaasaegsete ärikonverentside alustala Balti Juhtimiskonverents, mis tegutseb Pärnu Konverentside kaubamärgi all, on alates 1996. aastast korraldanud Pärnu juhtimiskonverentse. Neile lisaks toimuvad igal aastal finantskonverents, turunduskonverents ja bürootöö konverents. Balti Juhtimiskonverentsi juhataja Toomas Tamsare kinnitusel on ettevõtte sihtgrupiks reeglina 500?550 tipptegijat. ?Pärnu konverentside kliendid on targad inimesed ja juhid,? määratleb ta oma kuulajaskonna. ?Kõik targad pole sugugi alati Pärnus, aga teistsugustel pole seal midagi teha ? neil hakkab igav.? Tamsar peab Pärnu üritusi konkurentide ettevõtmistega võrreldes raskemateks. ?Pärnu konverentsid on kõige nõudlikumale kuulajale, aga nõuavad ka kuulajalt kõige enam,? jätkab ta.

Eelnev kehtib Tamsare sõnul ka esinejate kohta. ?Kulutame programmile ja esinejatele enam kui teised,? arvab Tamsar. ?Erinevalt teistest tahame anda omalt poolt sõnumi ? esinejad ei esita pelgalt oma isiklikke seisukohti, vaid annavad osa meie poolt otsitud seisukoha kujundamisse.?

Seitse aastat tagasi alustanud Eesti Konverentsikeskus korraldab kümnes valdkonnas aastakonverentse, mis peaksid olema vastava valdkonna iga-aastaseks tippsündmuseks. ?Kuna kahte aastakonverentsi ühes valdkonnas teha ei saa, siis oli esimesena tühja ni?i täitmine oluline konkurentsieelis,? tunneb Eesti Konverentsikeskuse juhatuse esimees Urmas Kõiv head meelt õige termini kasutuselevõtu üle. Teiseks oluliseks erisuseks peab Kõiv seda, et alates 2003. aastast muutis firma oma konverentsid emotsionaalseteks sündmusteks.

Eesti Konverentsikeskuse tuntumad konverentsid on Tartu juhtimiskonverents, IT-foorum ?Visioonist lahendusteni?, maksude, raamatupidamise ja logistika aastakonverents, turunduskonverents Password ja reklaamikonverents Wazzap.

Eelmise aasta suurimaks õnnestumiseks peab Kõiv projekti ?Eesti teenindaja on maailma parim aastaks 2007? alustamist. Projekti raames korraldatud Hea Teeninduse Kuu märtsis ja Hea Teeninduse Päevad märtsis ning septembris tõid erinevatele sündmustele kokku 1400 klienditeenindajat ja klienditeenindusjuhti.

Käibelt kolmandal positsioonil on Äripäeva Kirjastus, kelle konverentside ja seminaride sihtgrupiks on samuti juhid, otsustajad, tippspetsialistid. Kirjastuse seminaride ja konverentside osakond lubab, et kuulajad saavad igalt ürituselt vähemalt kaks head ideed, mida paari nädala jooksul edasi arendada või ellu viia. ?Pakume ideede väljamõtlemise keskkonda ? et mõte hakkaks liikuma,? räägib Mari Kõlli.

Erinevalt konkurentidest vahendab Äripäeva Kirjastus valdavalt Eesti kogemust, st esinejateks on Eesti ettevõtjad ja arvamusliidrid. Vorm on Äripäeva seminaridel taotluslikult lihtne. ?Tahame, et sisu domineeriks vormi üle,? põhjendab Kõlli.

Äripäeva Kirjastuse seminaride ja konverentside osakonna olulisemateks aastaüritusteks on kiiresti arenevatele ettevõtetele suunatud Gaselli kongress, järgmise aasta äriplaani koostamiseks suuniseid andev Äriplaani konverents ning suurettevõtetele, riigitegelastele, õppejõududele jts suunatud Eesti Eduka Arengu Foorum, kus arutatakse ühiskondliku elu probleeme laiemalt. Eelmisest aastast korraldab Äripäev ka regulaarseid arengukonverentse kõikides maakondades.

?Sellega väärtustame juhi aega,? lausub Kõlli. ?Juht ei pea sõitma Tallinnasse, vaid meie lähme talle koju kätte.?

Edaspidiste sihtidena lubavad suuremad konverentsikorraldajad seniste suundade jätkamist. ?Me pole kunagi uskunud Eesti turu väiksuse juttu - tuleb vaid leida huvitav teema ja õige sihtgrupp,? ei karda Mari Kõlli kohaliku konverentsituru äravajumist.

Perspektiivikaks peetakse ka Läti-Leedu turgu, kus seni ollakse eestlastest selgelt maas.

Valdo Randpere, IBM Eesti OÜ tegevdirektor:

Minu arvates on konverentsikorraldajaid liiga palju. Vahepeal tundub, et Eesti on konverentside kodumaa. Arusaadav, et algul oli nälg, pärast nõukogude aega oli infopuudus. Meil on paar korralikku konverentsikorraldajat. Tugevateks pean Pärnu Konverentse ja Äripäeva konverentse. Äripäev on okupeerinud ettevõtluse temaatika, Pärnu juhtimise koorekihi.

Eesti probleem on pisike turg. Esinejate ring on piiratud, teemad samad. See ei saa lõpuni kesta. Pärnu konverentsigi puhul hakkab kujunema olulisemaks õhtune kokkusaamine. Konverentsi sisuline osa hakkab ammenduma. Osalejate juures ilmneb kaks trendi: osa tippjuhte ei tule enam konverentsile ja tulevad keskastme juhid, kes tahavad tippjuhiks saada, ning osa inimesi tuleb vaid sellepärast, et väärtustab ühist koosolemist. Konverentsikorraldajana mõtleksin välja eraldi pääsme, millega õhtusele üritusele saaks tulla.

Huvi konverentside vastu ei saa tõusta. Ma ei tea ühtegi teist riiki, kus oleks nii palju konverentse. Ruumi oleks vast eripärastele üritustele ? nagu Eesti Pank tegi krooni juubelikonverentsi. Uutele korraldajatele ruumi ei ole. See on nagu ehitusturg, mis on jaotatud ? ei ole mõtet minna oma labida ja tsemendikotiga. Pigem on ruumi uutele konverentsihotellidele. Kohtade poolest on pilt ju igav ? need korduvad. Isegi uus Laulasmaa Spa on juba ära ekspluateeritud. Võiks olla veel häid konverentsihotelle heas kohas, hea saali ja tehnikaga. Praegu on tihti nii, et magada saab, aga konverentsi pidamiseks tuleb köögilauad kokku lükata.