Euroopa Komisjon arutab Eesti elektrituru avamist

Möödunud nädalal Strasbourg?is Euroopa Komisjoni asepresidendi ning energeetika ja transpordivoliniku Loyola de Palacio ja minister Meelis Atoneni kohtumisel arutati Eesti elektrituru täieliku avamisega seotud üleminekuperioodi lõpptähtaega ning vahetati mõtteid Euroopa Liidu ja Venemaa energiadialoogi arengute üle.

Loyola de Palacio hinnangul on Komisjonil raske nõustuda Eesti taotlusega lükata energiaturu täielik avamine 2016. aasta alguseks, sest niivõrd pikka üleminekuperioodi ei peeta võimalikuks. Võttes arvesse Eesti põlevkivienergeetika eripära ja vajadust suurte keskkonnainvesteeringute järele, on Komisjon siiski nõus pakkuma osalist erandit lühemaks üleminekuperioodiks.

Kuigi Komisjon pole oma ettepanekut veel fikseerinud, võib Eesti elektrituru täielikuks avamiseks saada suure tõenäosusega 2013. aasta algus. Komisjon soovib üleminekuperioodi lõpptähtaja ettepaneku esitada Euroopa Nõukogule otsustamseks võimalikult kiiresti, et küsimus saaks lahenduse enne Eesti liitumist Euroopa Liiduga.

Minister Atoneni sõnul kohustab Euroopa Liidu elektridirektiiv liikmesriike avama oma elektriturg vabale konkurentsile ühenduse sees 1. juuliks 2007. aastal. ?Seega oleks ka varasema tähtaja puhul Eestil kasutada erandlik, enam kui viieaastane üleminekuperiood,? ütles Meelis Atonen.

Liitumisläbirääkimistel fikseeritud kokkuleppe järgi on Eesti võtnud endale kohustuse avada elektriturg vähemalt 35% ulatuses hiljemalt 2009. aastaks. Kõigil mittekodutarbijatel peab olema võimalus elektrimüüjat vabalt valida hiljemalt 2012. aasta lõpuks. Eestil on selle kokkuleppe järgi õigus ise otsustada elektrituru avamise vaheetappide üle.

Kodutarbijatele elektrituru avamise tähtajaks on Eesti taotlenud 2016. aasta algust.

Praegu on Eesti elektriturg avatud tarbijatele elektrikasutusega üle 40 GWh, mis moodustab kogu sisemaisest elektritarbimisest ligi 10%. Riigikogus menetluses oleva elektrituru seaduse muutmisega taotleb valitsus vabatarbija piiri alandamist 40 GWh-lt/aastas 2006. aasta algusest 20 GWh-le/a ja 2008. aastast 10 GWh/a.

Minister Atoneni sõnul on Eesti jaoks probleemiks Vene importelekter, mis jõuab meile Läti vahendajate kaudu. ?Samuti teeb Eestit murelikuks Soome soov rakendada Vene import- ja transiitelektrile kehtestatavaid ülekandetasusid ka põhjanaabritega koostöös kavandatavale Estlink-i merekaabli ühendusele. Viimane on tingitud Soome kartusest, et dumpinghindadega Vene importelekter võib läbi Eesti jõuda ka nende turule,? ütles Atonen.

Komisjoni voliniku Loyola de Palacio teatel on EL ja Venemaa energiadialoogi peamiseks teemaks infrastruktuuri väljaehitamine ja ühiste Põhja-Euroopa energiavõrgustike rajamine. Eraldi probleemiks on WTO nõuetest tulenev energiahindade läbipaistvus ning tuumaohutuse küsimused.

Volinik nõustus, et Eesti seisab keerulise probleemi ees seoses Venemaalt pärineva odava energiaimpordiga. Samas on oluline, et Eestil oleks rohkem ühendusi erinevate partneritega ning Balti riike ühendava energiaringi loomine on vajalik eesmärk.

Loyola de Palacio hinnangul väärib senisest rohkem tähelepanu energiaturgude vastastikuse avamise kiirendamine ning ühes sellega järelevalvesüsteemide tõhustamine.