Ladustamisega kaasnevad riskid kindlustab teenusepakkuja

Rivo Sarapik 16. märts 2004, 00:00

Kindlustuslepingus fikseeritakse erinevate kindlustusriskide omavastutuse piirmäärad. OÜ Jaotuskeskus turundusjuhi Tauno Tuisu sõnul on üldjuhul suurima omavastutusega tulekahju, mille puhul on omavastutus suurusjärgus 10 000 krooni. Teistel riskidel on madalam omavastustuse määr, ulatudes 5000 kroonini.

Inges Kindlustuse projektijuht Hannes Olbrei soovitas veo- ja ladustamisteenuse kasutajail kontrollida, kas veosekindlustusel pole kindlustusfirma lisanud tüüptingimustesse mõnd veoprotsessis ümber- ja mahalaadimisel tekkivate kahjude hüvitamist välistavaid klausleid. ?Sellepärast ka kindlustusseltsid alati võimalike ümberlaadimiste ja ladustamiste vastu huvi tunnevad,? lisas Olbrei.

Veosekindlustuse tüüptingimused katavad nii peale- kui ka mahalaadimisega seotud riskid, ehk siis riskid alates veose vastuvõtmisest transpordiks kuni sihtkoha lattu toimetamiseni. Samuti katab veosekindlustus ümberlaadimised ning vaheladustamised, millest võivad Olbrei sõnul tuleneda transporditsükli suurimad riskid.

Ergo Kindlustuse ASi kahjukäsitleja Aleksei Kargin lisas, et reeglina on veosekindlustuse pakkumises kirjas, et pealelaadimine ja mahalaadimine ei ole kaetud ja klient peab ise arvestama marsruudi ja ostu-müügi iseloomuga ning vastavalt võtma lisakatet peale- ja mahalaadimisele. ?Eraldi ladustamisteenusel tekkivaid kahjusid käsitleb varakindlustus,? selgitas Kargin.

NBI Ekspeditsiooni ASi (NBI) müügijuht Andres Leht selgitas, et võlaõigusseaduse kohaselt vastutab NBI 100% kliendi nende ladudes seisva kauba eest. Kui juhtub ükskõik milline kaubakahju, siis maksab teenusepakkuja selle kliendile kinni. ?Sisse tulnud arvete alusel näeme, kui palju ja millise väärtusega kaup meil hetkel sees on,? selgitas Leht, mille järgi kahju hüvitatakse. Lisaks saavad kliendid alati ise kaupa lisakindlustada.

Sama rääkis ka Tuisk. Eraldi vastutab OÜ Jaotuskeskus oma töötajate või allhankijate süül viga saanud või kadunud kaupade eest.

?Teenuse tellija ja teenuse pakkuja peavad enne koostöö algust täpselt määratlema, millist kauba hinda kindlustusväärtuse puhul silmas peetakse. Selleks võib olla näiteks kauba omahind (tootjahind + välistranspordi ja tollivormistuse kulud), aga ka kauba hulgimüügihind (omahind + müügimarginaal),? selgitas Tuisk. ?Lisaks peab määrama, kas kindlustuse alla kuulub kogu kaup või mingi teatud osa.?

Ladustamisteenuse osutamisel sõlmitakse Tuisu sõnul teenuse ostja ja pakkuja vahel vastav koostööleping, mille alusel võtab ladustamisteenuse pakkuja endale vastutuse kaubaomaniku kauba säilimise üle. Enamasti nõuab teenuse ostja, et koostöölepingus oleks ära fikseeritud ka kaubakadudega seonduvad küsimused.

?Oluline on siinkohal märkida, et kaubakindlustus katab ära sellised riskid nagu murdvargus, vandalism, tulekahju, veekahju, mehitatud õhusõiduki või selle osade allakukkumine jms,? selgitas Tuisk.

?Kui kauba puudujääk ja/või purunemine tekkis teenusepakkuja enda süü läbi, näiteks kaubaaluse hooletu riiulisse paneku tagajärjel tekkinud kauba muljumine, siis sellist kahju tavakindlustuspoliis ei korva.? Sellisel juhul peab teenusepakkuja Tuisu sõnul olema suuteline kaubaomanikule tekkinud kahjud ise korvama.

Üldjuhul soovib ladustamisteenuse tellija võimalikult lihtsakoelist teenuse hinnakujundust. ?Enamlevinud mõõtühik on ladustamisteenuse korral krooni aluse kohta ööpäevas, mis sisaldab kõiki teenuse osutamisega seonduvaid kulusid,? lisas Tuisk.

Enne, kui teenuse tellijale selle hind välja pakutakse, täpsustatakse kaubaaluse andmed, ladustatava kauba säilitusre?iim ning kaubaalusel oleva kauba rahaline väärtus. Neid arvesse võttes kujuneb teenuse tellijale konkreetse ladustamisteenuse ühikuhind, mille sisse arvestatakse ka kauba kindlustusega kaasnevad kulud.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    06. December 2011, 19:34
    Otsi:

    Ava täpsem otsing