- OMX Baltic−0,44%301,07
- OMX Riga−0,61%881,51
- OMX Tallinn−0,18%2 063,36
- OMX Vilnius0,18%1 194,64
- S&P 500−0,03%5 980,87
- DOW 30−0,1%42 171,66
- Nasdaq 0,13%19 546,27
- FTSE 1000,11%8 843,47
- Nikkei 225−0,84%38 557,48
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%89,98
- OMX Baltic−0,44%301,07
- OMX Riga−0,61%881,51
- OMX Tallinn−0,18%2 063,36
- OMX Vilnius0,18%1 194,64
- S&P 500−0,03%5 980,87
- DOW 30−0,1%42 171,66
- Nasdaq 0,13%19 546,27
- FTSE 1000,11%8 843,47
- Nikkei 225−0,84%38 557,48
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%89,98
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Võime luua ja rahuldada uusi tarbimissoove
Mil määral peaksid arenenud riigid muretsema, et tootmine Hiinasse või tarkvaraarendus Indiasse suundub? Hirm kaotada töökohad madala palgatasemega riikidele puudutab populistlikke keeli, kuid jätab tähelepanuta olulise ? arenenud riikide jõukus sõltub esmajoones ettevõtlusest.
Ükski majandus ei suuda elatustaset lõpmatuseni tõsta uuenduslikkuse abil, muutes kaupade tootmise efektiivsemaks. Suurenenud tootlikkus vähendab lühiajaliselt kauba või teenuse maksumust, järelikult tarbivad inimesed seda rohkem. Lõpuks keelduvad tarbijad aga rohkem ostmast isegi juhul, kui hinnad jätkuvalt langevad. Uue tarbimissoovi tekitamine ja rahuldamine hoiab süsteemi käigus, absorbeerides töö- ja ostujõu, mis vabaneb vanade soovide järjest efektiivsemal rahuldamisel.
Allhanked madala palgatasemega maadest parandavad elatustaset ainult siis, kui vabastatud inimkapitali saab kasutada uute kaupade ja teenuste jaoks. Vastasel juhul vähendavad allhanked lihtsalt siseriiklikku nõudlust tööjõu järele. Üle poole USA kõikidest valmiskaupadest on valmistatud välismaal, eriti mahajäänud tehnoloogiaga töömahukas masstoodang. Peaaegu kõik USAs müüdavad mänguasjad ja jalanõud on tehtud Aasias. Hiina katab üksinda 86% USA jalgrattaturust.
Importkaupadest vabanenud ressursid edendasid uusi vajadusi rahuldavate tööstusharude kasvu. Odavad Aasia televiisorid andsid rahalised vahendid Inteli mikroprotsessorite ja Microsofti tarkvaraga personaalarvutite ostmiseks - loodud inseneride poolt, kes vastasel juhul oleksid töötanud televiisoritootjatele.
Miljardi Hiina ja India töölise üleilmsetele tööjõuturgudele integreerumise ulatus on seninägematu ja kahjustab mingit osa arenenud riikide töötajatest. Probleem on, et uute kaupade ja teenuste tootjad ei loo töökohti samal määral, nagu efektiivsuse kasv või import nõudlust tööjõu järele vähendavad. 1990. aastate lõpu internetibuumi järel aeglustus töökohtade loomine.
Samuti ei kehti vabakaubanduse argument. Odavad kõnekäsitluskeskused Indiast või Hiinas valmistatud jalgrattad ei peegelda loomulikku konkurentsieelist. Pigem on hinnad madalad, kuna peaaegu kaks sajandit koloniaalvõimu on turge kammitsenud ja rahvusvahelist kaubavahetust piiranud. Madala palgatasemega riikide eksport ei suuda töökohtade kadumist kompenseerida. Hiina tööline lihtsalt ei saa osta samu kaupu ja teenuseid, mida ostab tööline ELis.
Ebakindlus töökohtade osas toidab ärevust ja ärevus suurendab protektsionistlikke meeleolusid. Tööhõive tööstuses langes USAs 2003. a madalaimale tasemele alates 1964. a, kuid tänu tootlikkuse kolmekordistumisele töötaja kohta oli toodangu hulk umbes kolm korda suurem.
Oluline faktor on ulatuslik mittehävitav loomine. 1850.?1900. a leiutised võivad küll kogu 20. saj omad varjutada, kuid leiutajaid oli vähe, nt Thomas Edison, ja need rahuldasid ainult väheste jõukate klientide vajadusi. 20. saj töötasid paljud ettevõtjad, suurfirmad, finantseerijad ja leiutajad välja tooted ja teenused massidele.
Peale selle lõid ja rahuldasid nende leiutised paljusid uusi tarbimissoove. Lennukid ei vähendanud nõudlust autode järele: inimesed lendavad siis, kui nad autoga sõita ei saa. Uus massturustus toetas keskmise sissetuleku ja täieliku tööhõive püsivat kasvu.
Arenenud riikide pikaajaline jõukus sõltub nende võimest luua ja rahuldada uusi tarbimissoove. Kui see võime on hea, parandab töökohtade kadumine siseriikliku tootmise efektiivsust või madala palgatasemega riikide elatustaset.
© Project Syndicate
Autor: Amar Bhidé
Enimloetud
3
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Podcastid
Intervjuu maailmakuulsa infosõja asjatundjaga
Jaanus Mody: “Sisuliselt väljapressimine.”
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele