Osa riigi reservviljast läks piiritusetehasesse

?Nemad ajasid Rakvere Piiritustehasega asja,? ütles Uuno Lausing, kes on ühe Eesti suurema jahutootja ASi Tartu Veski juhataja. Lausing lisas, et Tartu Veski pole ise ostnud vilja Rakvere Viljasalvelt, küll aga on tegemist teinud OÜga Digger, millel on Rakvere Viljasalvega samad omanikud ning mis asub samas kohas kus viljasalvgi.

Lausingu ütlusi kinnitasid veel mitu viljaäriga seotud inimest. Aktiivne viljaäri Rakvere Piiritusetehase ja viljalao vahel käis juba 2000. aastast peale, ütles 10aastase kogemusega viljaärimees, kes ei soovinud oma nime avalikustada.

Rakvere Piiritustehase juht ja väikeosanik Arvo Antropov sõnas, et nad on ostnud Rakvere Viljasalvelt teravilja nagu paljudelt teisteltki. Antropovi sõnul pole aga Rakvere Viljasalv piiritustehasele peamine tarnija. ?Tavaliselt me paneme kuulutuse lehte ning viljakasvatajad pakuvad meile kuulutuse peale vilja müügiks,? lisas Antropov.

Perekond Antropovil on viljaäris ka otsesed huvid. Arvo Antropovi noorem poeg Artur on osanik firmas Samobalt, mille põhitegevus on vilja ost-müük. 2002. aasta majandusaruande järgi oli ettevõtte käive 2,5 mln krooni, millest ligi 90% tuli viljaärist. Firma teine osanik on Andrei Kolossov ametliku elukohaga Venemaal, Moskva oblastis. Arvo Antropovi vanem poeg Robert Antropov on alates eelmisest suvest politseiameti peadirektor.

Laupäevases Eesti Päevalehes kinnitas Rakvere Viljasalve turundusjuht Sergei Karakai, et vili müüdi küll Eestis, aga leivatehastele. Rakvere Viljasalve suuremad kliendid olid tema sõnul kõik Eesti suured leivatootjad. ?Pere Leib, Leibur, Fazer, ETK,? loetles Karakai. Turundusjuhi sõnul tegi viljasalv alles vahetult enne skandaali puhkemist suurtehingu ja müüs maha 1500 tonni suuruse jahupartii.

Vilja veoga Rakvere Viljasalve ja salvest välja tegeles teiste firmade hulgas ka OÜ Tapa Trans, mille juhatuse liige oli 2000. aasta lõpust kuni 2002. aasta kevadeni Artur Antropov ning mille omanikeringi lühiajaliselt 2002.?2003. aastal kuulusid samuti Arvo ja Artur Antropov. Tapa Trans on firma, mille territooriumil toimus suuremahuline kütuse pesemine.

OÜ Tapa Trans vedude direktor Ilmar Müür sõnas, et ettevõte on vedanud vilja Rakvere Viljasalvest, kuid pole seda vedanud Rakvere Piiritustehasesse. ?Meie vedasime vilja OÜ Markilo tellimusel, veel eelmisel kuul tegime mõne treti,? rääkis Müür. Firmale veeti küll otra, riigireservist läks aga kaduma peamiselt rukist ning väiksemas koguses nisu. OÜ Markilo on põllumajandusega tegelev firma, mille omanik on poliitik ning elupõline põllumajanduse eest võitleja Urmas Laht. Lühikest aega oli Markilo juhatuses ka Rakvere Viljasalve juhi Vladimir Semjonovi poeg Juri.

Müüri sõnul pole aga Tapa Trans kunagi tegelenud massilise viljaveoga, varem veeti ehk 100 tonni aastas. ?13 000 tonni ei tule küll kuidagi kokku, meie olime vaid üks paljudest vedajatest,? lisas ta.

Ühest tonnist rukkist saab ajada umbes 300 liitrit piiritust. Rakvere Viljasalvest haihtunud 13 000 tonnist reservviljast saaks seega teha 3,9 miljonit liitrit piiritust. Rakvere Piiritustehase (mille üks tsehh on Moe tehas) aastane tootmisvõimsus on 12 miljonit liitrit piiritust, kuid tegelikult tehas nii palju ei tooda. Aastas tuleb kahepeale kokku ca 7,2 mln liitrit.

ASi Rakvere Piiritustehas suuromanik on alates 2000. aastast üks Eesti suuremaid alkoholitööstusi Onistar.

Rakvere Viljasalvega samal aadressil paikneb vilja ja jahu müügiga tegelev OÜ Digger, mille omanikering kattub Rakvere Viljasalve omanikega. Diggeri osanikeks on Sergei Karakai, Marti Kedder, Ülari Reissaar, Vassili Karakai, Tõnu Reissaar ja Vladimir Semjonov. Samad isikud on ASi Rakriks kaudu ka Rakvere Viljasalve omanikud.

Majandusaasta aruande põhjal oli Diggeri 2002. aasta käive 63 miljonit ja kasum 151 000 krooni. Ettevõttes töötas sel aastal neli inimest.

Diggeri tegevusalaks on teravilja vahendamine ja jahu tootmine, teravilja re-eksport. Samade asjadega tegeleb ka kolmandikku riigi reservviljast ladustanud Rakvere Viljasalv. Diggeri majandusaasta aruande järgi ongi Rakvere Viljasalv firma suurpartner, 2002. aastal ostis ja müüs Digger viljasalvelt ligi 50 miljoni krooni väärtuses vilja.

2002. aastal investeeris Digger nisujahuveski hoonetesse ja seadmetesse ligi 13 miljonit krooni. Ettevõttel on peal ka mõne miljoni kroonine pangalaen, mille maksetähtaeg saabub 2007. aastal. Laenude tagatisteks on aga samad kinnistud, mille on pankadele laenude tagatisteks pantinud Rakvere Viljasalv.

Selle aasta alguseks oli Digger sattunud võlgadesse. Maksuametile võlgneb ettevõte 2,5 miljonit krooni ning Diggeri kui probleemse võlglase eest hoiatab ka Julianus Inkasso. Diggeri telefonil ei vastanud reedel keegi. Rakvere Viljasalve juht ja Diggeri üks omanikke Vladimir Semjonov andis ennast reedel pärast tagaotsitavaks kuulutamist kaitsepolitseile üles.